Jõustamise tähendus on olenevalt kontekstist tihti vägagi varieeruv, siiski on ka mingid ühised jooned, mis on sarnased olenemata olukorrast usk inimeste iseseisvusesse, vastutustundesse ja hoolivusse. Käesolevas töös antakse ülevaade mõningatest aspektidest töötajate jõustamise juures organisatsioonides. Jõustamise mõiste Jõustamine, volitamine inglise keeles empowerment. Termin on kasutuses eelkõige organisatsiooniteoorias ja organisatsioonide efektiivsuse tõstmisele suunatud kirjanduses. Jõustamine tähendab inimestele õiguse andmist/delegeerimist, et võtta vastutus oma tegevuse ja otsuste eest organisatsioonis, aga samuti isikliku elu, kogukonna elu või ühiskonnaelu korraldamise eest majanduslikus, sotsiaalses ja poliitilises mõttes. Jõustamise idee ja liikumine sai hoo sisse peale Teist Maailmasõda, kui Ühinenud Rahvaste
eesmärkide täitmist, tavaliselt ebaõnnestuvad. Seega, Follett mõistis juhtimise all meeskonnatööd, kus juhi roll on eelkõige alluvatega koostöö tegemine. Ta eristas kahte mõjuvõimu tüüpi: võim koos teistega (power with) ja võim teiste üle (power over). Ta väitis, et tööstuslikes organisatsioonides on võimalik omavahel ühendada töötajate ja juhtkonna huvid. Mary Parker Follett ideed leiavad tänapäeval üha enam tunnustamist organisatsiooniteoorias. Sellised tänapäevased mõtteviisid nagu ,,win-win" lahenduste leidmine, inimeste mitmekesisus kui tugevus, situatsiooniline eestvedamine ja protsessile keskendumine sisaldavad M. P. Follett seisukohti. Paraku olid tema ideed oma ajast ees ja jäid seetõttu sel ajal ebareaalseteks. Tihti mõistetakse neid alles tänasel päeval, 21. saj. alguses. Näiteks juhtimisteadlane Peter Drucker on nimetanud M. P. Follett ,,juhtimise prohvetiks" (prohpet of management) ja oma ,, guruks" 2.3
annaabi.ee 
