inimene, impans, gorilla ja orangutan koondada kõik ühte perekonda, gibonid aga eraldada sama sugukonna teise perekonda. Mõnevõrra pehmemast hominoidide klassifikatsiooni muutmise ettepanekust Goodmani poolt oli juttu eespool. Hominoidide nii väikest geneetilist divergeerumist seletatakse enamasti struktuurgeenide evolutsiooni olulise aeglustumisega selles fülogeneesiharus. M. Goodman (1976) näitas mitmekesiste molekulaargeneetiliste andmetega, et organisatsioonitaseme iga anageneetilise tõusu järel leiab aset valkude (so. struktuurgeenide) evolutsiooni aeglustumine, kusjuures see tendents on tuvastatav lindude ja imetajate fülogeneesi kõigis harudes, kuid lausa erakordsel määral ilmneb see kõrgemate primaatide juures. Niisiis, hominoidide hulgas on täheldatav paradoksaalne vastuolu geneetiliste ja morfofüsioloogiliste erinevuste vahel, selline, mida pole teada ühestki teisest loomarühmast. Kuidas seda asjaolu seletada?
spetsiifilised koodonid - Peaaegu universaalne – va üksikud erandid on geneetiline kood ühtne kõigile elusorganismidele viirusest inimeseni 13.Genoom - Kõikide kromosoomide ja geenide kogum - Täiskomplekt kromosoome ja geene mis pärandub terviküksusena ühelt vanemalt - Inimese rakkude tuumas tavaliselt 46 kromosoomi - Genoom suureneb evolutsiooni käigus seoses organismi evolutisoonilise organisatsioonitaseme tõusuga. 14.Valgu süntees Ribosoom – 2 alaüksust – keha ja pea – seal vahel käib läbi info RNA ehk mRNA - Tuumas on DNA, sellelt sünteesitakse mRNA ja viakse tuumast välja tsütoplasmasse - Tsütoplasmas on ribosoomid mis mRNA püüavad ja mis hakkavad mRNA info alusel valkusid sünteesima Valgu süntees e translatsioon – mRNAlt kui matriitsilt koodi vahendusel süntees. Järgneb RNA sünteesile
annaabi.ee 
