Kuid teatavatel juhtudel võib leping olla laiem juriidiline tähendus ja kõrgem kohustuslikkuse aste, mistõttu ta on käsitletav õigusvormina, nt rahvusvahelised lepingud, määravad kindlaks lepingupoolte õigused ja kohustused, reguleerivad nende suhteid. 5. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on õiguse allikana aktsepteeritud tänapäeval kõikides demokraatlikes riikides. Need põhimõtted ja normid sisalduvad riikidevahelistes lepingutes ja rahvusvaheliste organisatsinide dokumentides. Tähtsaimateks rahvusvahelise õiguse dokumentideks, mis sisaldavad riigiülese juriidilise jõu omandanud (üldtunnustatud) põhimõtteid ja norme, on 1945. aastal asutatud ÜRO põhikiri ja ÜRO Peaassamblee 10.12.1948 vastuvõetud Inimõiguste ülddeklaratsioon. 6. Normatiivakt on tänapäeval kõige levinum ja paljudes riikides ainus õigusvorm. Normatiivakt on riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud vahel ka spetsiaalse
Kuid teatavatel juhtudel võib leping olla laiem juriidiline tähendus ja kõrgem kohustuslikkuse aste, mistõttu ta on käsitletav õigusvormina, nt rahvusvahelised lepingud, määravad kindlaks lepingupoolte õigused ja kohustused, reguleerivad nende suhteid. 5. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on õiguse allikana aktsepteeritud tänapäeval kõikides demokraatlikes riikides. Need põhimõtted ja normid sisalduvad riikidevahelistes lepingutes ja rahvusvaheliste organisatsinide dokumentides. Tähtsaimateks rahvusvahelise õiguse dokumentideks, mis sisaldavad riigiülese juriidilise jõu omandanud (üldtunnustatud) põhimõtteid ja norme, on 1945. aastal asutatud ÜRO põhikiri ja ÜRO Peaassamblee 10.12.1948 vastuvõetud Inimõiguste ülddeklaratsioon. 6. Normatiivakt on tänapäeval kõige levinum ja paljudes riikides ainus õigusvorm. Normatiivakt on riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud vahel ka spetsiaalse
annaabi.ee 
