ja mõjutatav vastava ala ministri poolt, kuna ainult sellisel viisil on tagatud demokraatlik legitimatsioon 17 Samas, lk 273 jj. 18 C. Koller, lk 260. 19 W. Zoller, lk 60 jj. 20 G. Zimmer, lk 275 jj. 21 C. P. Fichtmüller. Zulässigkeit ministerialfreien Raums in der Bundesverwaltung. AöR, 1966, lk 330 jj. 22 M. Münstermann. Die Bindung des Staatsanwalt an Weisungen seiner Vorgesetzten. Heidelberg, 1978, lk 127. 23 E.-W. Böckenförde. Die Organisationsgewalt im Bereich der Regierung. Berlin, 1964, lk 146. JURIDICA II/2000 77 Prokuratuuri põhiseaduslik asend.Funktsionaal-organisatoorne analüüs Norman Aas kontrolli, vastutuse ja vajadusel ka karistuse näol. Vastutus parlamendi ees legitimeerib seega ministri
Arvutivõrgus: http://www.riigikohus.ee/vfs/1050/4_CCJE%20%282009%29_arvamus%20nr%2012.pdf. 11 G. Zimmer. Funktion – Kompetenz – Legitimation – Gewaltenteilung in der Ordnung des Grundgesetzes. Staatsfunktionen als gegliederte Wirk- und Verantwortungsbereiche-, Zu einer verfassungsmäßigen Funktions- und Interpretationslehre. Berlin 1979, lk 205. 12 W. Zoller. Über die Bedeutung des Artikel 80 GG. Frankfurt am Main 1971, lk 43. 13 E.-W. Böckenförde. Die Organisationsgewalt im Bereich der Regierung. Berlin 1964, lk 88. 14 Prokuratuuri põhiseadusliku asendi kohta Eesti õigussüteemis vt N. Aas. Prokuratuuri põhiseaduslik asend. Funktsionaal- organisatoorne analüüs. – Juridica 2000/2, lk 74–82. 15 Ka eesti erialakirjanduses on prokuratuuri iseloomustatud sui generis organisatsioonina. Vt nt E. Kergandberg. Kümme märkust seoses prokuröri funktsionaalse rolliga Eesti tänases ja tulevases kriminaalmenetluses. – Juridica 1999/2, lk 64;
annaabi.ee 
