334 sõjakäik Pärsia vastu (Granicuse lahing). Alistas VäikeAasia ja Egiptuse, kuhu rajas Aleksandria. Issose lahing 333 eKr ja Gaugamela lahing (331). 331. aastaks oli vallutanud kogu Pärsia. 327 tungis Indiasse, kust oli sunnitud 325 eKr tagasi pöörduma. Aleksandria MAAILMARIIGI VALITSEJANA Maailma ajalukku on Makedoonia Aleksander läinud antiikaja suurima vallutajana. Tal õnnestus tolleaegset maailma muuta tänu oma organisaatoritalendile, sõjanduslikele uuendustele ja isiklikule vaprusele. Aleksander muutis lahingutaktika tõeliseks kunstiks. Pealinn Babülonis. Oma elu jooksul ei kaotanud Aleksander Suur ühtki lahingut, kuigi võitles üheteistkümne aasta jooksul vastastega, kes teda tavaliselt arvulises koosseisus märkimisväärselt ületasid. SURM 33aastaselt jäi Aleksander Suur Babülooniasse (praeguse Iraagi territooriumil), kus ta suri palavikku 323 eKr. Hiljem maeti ümber Aleksandriasse.
Suurel alluda oma vägede soovile. Kodumaale tagasi jõuda Aleksander Suurel ei õnnestunud. Ta haigestus Babülonis ja kurtis tugevat valu maksa piirkonnas. Järgnevad 12 päeva vaakus ta hinge, tal tõusis kõrge palavik ning tekkis liigesevalu. Ta olukord halvenes ning ta vajus koomasse. Kuninga võis tappa kas alkoholi liigtarbimine, malaaria, maksahaigus, mürgine jõevesi või Lääne-Niiluse palavik. Tal õnnestus tolleaegset maailma muuta tänu oma organisaatoritalendile, sõjanduslikele uuendustele ja isiklikule vaprusele. Aleksander muutis lahingutaktika tõeliseks kunstiks. Oma elu jooksul ei kaotanud Aleksander Suur ühtki lahingut, kuigi võitles üheteistkümne aasta jooksul vastastega, kes teda tavaliselt arvulises koosseisus märkimisväärselt ületasid.
kreeklaste seas rahulolematust, mille kuningas karmilt maha surus. Aleksander Suure vallutused ja sõjakäigud.. Aleksander Suure surm 13. juuni 323 eKr. Antiikaja suurim vallutaja Kodumaale tagasi jõuda Aleksander Suurel ei õnnestunud, Aleksander suri ootamatult Babülonis (peale mõnepäevast palavikku), keset uue sõjakäigu ettevalmistust. Maailma ajalukku on Makedoonia Aleksander läinud antiikaja tõepoolest suurima vallutajana. Tal õnnestus tolleaegset maailma muuta tänu oma organisaatoritalendile, sõjanduslikele uuendustele ja isiklikule vaprusele. Aleksander muutis lahingutaktika tõeliseks kunstiks. Oma elu jooksul ei kaotanud Aleksander Suur ühtki lahingut, kuigi võitles üheteistkümne aasta jooksul vastastega, kes teda tavaliselt arvulises koosseisus märkimisväärselt ületasid. Tema saavutused nii pealetungitaktika kui ka piiramissõja vallas osutasid sõjateaduse arengule määratut mõju. Esimestena hakkasid võiduka väejuhi sõjandusteoreetilist pärandit
annaabi.ee 
