RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustamisel. (DNA: A=, C=_G ; RNA: A=U, C=_G) 18. Polümeer- keemilised ühendid, mille molekul koosneb paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvates struktuuriühikutest.(looduslikud polümeerid nt, merevaik, tselluloos) 19. Monomeer- keemiline aine, mis suhtelislt kergesti moodustab polümeersed molekule. 21. Seente plajunemine. Seened on heterotroofid, paljunevad enamasti eostega. Seened toituvad teiste organismide poolt sünteesitud organilisest ainust. 22. Meioos - rakujagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb vähemalt 2x. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkudel ja eoste moodustamisel. 23. Haploidne kromosoomistik/Haploidsus - kromosoomistiku poolkordsus. 24. Diploidne kromosoomistik/Diploidsus - kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. 25. Kromosoomide ristsiire ehk krossingover - homoloogiliste kromosoomide paardumine,
suurt kuumust ja desinfektsioonivahendeid. Vähesed tõvestavatest bakteritest moodustavad spoore. Enamik baktereid vajab oma elutegevuseks õhuhapnikku nagu taimed ja loomadki. Mõned bakterid sünteesivad vajalikke toitaineid ise, kasutades selleks klorofülli abi, nagu seda teevad rohelised taimed. Suurem enamus baktereist peab aga toitu ja energiat saama teistsugusel teel. Mõned neist kasutavad energia saamiseks rauda või lämmastikku, teised elavad täielikult surnud organilisest ainest, kolmandad on elusates loomades ja taimedes toituvad bakterid. Väävlibakterid elutsevad kuumaveeallikates, mudas ja seisvates veekogudes ning toituvad vees leiduvast väävlist. Väävlibakteritele iseloomulik mädamunalõhn tuleneb nende poolt toodetavast väävelvesinikust. Põllumajanduses on tohutu suur tähtsus lämmastikku seondavatel bakteritel, eriti neil, mis muudavad õhulämmastikku nitraatideks. Mõned sellistest
· Polümeer- või klaaskiust kangad · Mitmesugused sünteetilised kiled · Tasapinnalised võrgud · Kärgmatid · ,,kupulised" Õhukesed plastikplaadid · drenaazimatid Peamised kasutusalad on järgmised: · Pinnase tugevdamine ja rõhu tasandamine · Horisontaal- ja vertikaaldrenaaz · Nõlvade kindlustamine · Erosiooni tõkestamine · Erinevate pinnasekihtide eraldamine · Pinnasevee tõkestamine · Mürgiste heitmete isoleerimine 55.Organilisest toorainest soojaisolatsioonimaterjalid Orgaanilised plaatmaterjalid Roogplaadid valmistatakse paralleelsete kõrtega roo kihist, mis pressitakse kokku ja õmmeldakse tsingitud traadiga läbi. Plaatide paksus on 30-100mm ja tihedus 200-250 kg/m3 ja soojaerijuhtivus 0,06-0,09 W/m.°C. Puudusteks kerge süttivus ja kõdunevus. Kasutatakse põhiliselt seinte isoleerimiseks. Krohv nakkub roogplaatidega hästi. Fibroliit koosneb puidulaastudest mis segatakse mineraalse sideaine ja veega. Saadud