arenevad ühisest polüpotentsest tüvirakust. Vere ülesandeks on gaasivahetus – viib hapniku kopsudest kudedesse ja toob kudedest CO 2 kopsudesse. Transpordib toitaineid seedekanalist kudedesse ja jääkained viib eritusorganitesse. Kaitseb organismi – rakuline kaitse (fagotsütoos) ja humoraalne (antikehade moodustumine). 13. Erütrotsüütide ehitus ja talitlus Erythrocyti - ümarad, keskelt veidi nõgusa kujuga tuumata ning enamuse organellideta rakud. Raku perifeerne osa on tumedamat värvi, keskmine nõgus piirkond on heledam. Rakke ümbritseb elastne rakumembraan, saab muuta oma kuju ja läbida väikeseid kapillaare. Koosneb 60% veest ja 40% kuivainest (95% kuivainest mood. hemoglobiin). Põhifn on hapniku transport kudedesse. Noorvormil esineb tuum. Erütrotsüüdid hõljuvad vabalt vereplasmas, neil puudub aktiivne liikumisvõime. Arenevad vereloomeorganites (eluiga 120 päeva), vanad rakud lammutatakse põrnas. 14
immuunsuse osalemisega antikehade moodustumises Veres sisalduvad põhilised valgud on globuliinid ja albumiinid – vere settereaktsiooni tõus viitab organismis aset leidvale põletikule ning settereaktsiooni tõusu määravad globuliinid ERÜTROTSÜÜTIDE EHITUS JA TALITLUS Punased verelibled e erütrotsüüdid on ümarad, keskelt veidi nõgusa kujuga tuumata ning enamuse organellideta rakud – rakkude kaksiknõgus e bikonkaavne kuju tagab neile suure välispindala Rakkude perifeerne osa on tumedamat värvi, keskmine nõgus piirkond (kus algselt paiknes tuum) kahvatu Erütrosüütide noorvormile on iseloomulik tuuma olemasolu rakus ja sellised noorvormid võivad minna ka ringlusse (seda esineb siiski rohkem lastel) Erütrotsüüdid hõljuvad vabalt vereplasmas ja rakkudel puudub aktiivne liikumisvõime
annaabi.ee 
