orgaanilisteainete lõhustumisel vähenenud. Mulla happesust saab reguleerida lupjamisega. Mikroobide elutegevust ja arengut mullas mõjutab oluliselt ka temperatuur. Enamik mikroobe on mesofiilsed meie mullas, ka psühotroofid. Sobivaimaks temperatuuriks on 20-30 C. Temperatuuril alla 10 C elutegevus pidurdub, kuid ei lakka. Mikroobide elutegevusel on suur tähtsus mullaviljakuse kujundamisel ja ainete looduslikus ringes. Orgaanilisedained, kas taimejäänuste või surnud loomade kujul sattudes mulda, mineraliseeritakse. C, N, P jt elementide orgaaniliseaine ühendid, mis on taimedele vastuvõetamatudes vormides, muudetakse vastuvõetavateks. Õhu mikrobioloogia Mikroobid satuvad õhku peamiselt mullast, aga ka taimedelt, loomadelt. Õhk on mikroobidele paljunemise ja arenemise keskkonnaks. Satudes õhku, võivad seal säilida eluvõimelistena. Teatud ajal, varem või hiljem, nad hukkuvad päikesekiirguse tõttu.
orgaanilisteainete lõhustumisel vähenenud. Mulla happesust saab reguleerida lupjamisega. Mikroobide elutegevust ja arengut mullas mõjutab oluliselt ka temperatuur. Enamik mikroobe on mesofiilsed meie mullas, ka psühotroofid. Sobivaimaks temperatuuriks on 20-30 C. Temperatuuril alla 10 C elutegevus pidurdub, kuid ei lakka. Mikroobide elutegevusel on suur tähtsus mullaviljakuse kujundamisel ja ainete looduslikus ringes. Orgaanilisedained, kas taimejäänuste või surnud loomade kujul sattudes mulda, mineraliseeritakse. C, N, P jt elementide orgaaniliseaine ühendid, mis on taimedele vastuvõetamatudes vormides, muudetakse vastuvõetavateks. Õhu mikrobioloogia Mikroobid satuvad õhku peamiselt mullast, aga ka taimedelt, loomadelt. Õhk on mikroobidele paljunemise ja arenemise keskkonnaks. Satudes õhku, võivad seal säilida eluvõimelistena. Teatud ajal, varem või hiljem, nad hukkuvad päikesekiirguse tõttu.
·Kaitsemikroobide eest hammastele, suulimaskestale, seedekulglale ja seega kogu organismile Sülge eritub 1-1.5 l ööpäevas. Sülje koostis: I Anorgaanilised ained: ·99 % vesi ·Elektrolüütidest sisaldab vereplasmaga sarnaseid (Na+, K+, Cl-,Mg2+ ja HCO3-). Näärmete puhkeseisundiga võrreldes suureneb sekretsiooni stimulatsioonil Na+ ja HCO3- kontsentratsioon kuni 20x. pH on näärmete puhkeseisundi korral 5.4-6.0, sekretsiooni intensiivistumisel muutub aluselisemaks, ulatudes 7.8-ni. II Orgaanilisedained: ·Antibakteriaalse toimega valgud (sialoperoksüdaas, laktoferriin ja lüsosüüm) ja immunoglobuliinid (IgA, IgG, IgM). ·Seedeensüümidest--amülaasi. Hambad: ·2 lõikehammast (üks juur) ·1 silmahammas (üks juur) ·2 eespurihammast (kaks juurt) ·2 purihammast (ülemistel kolm juurt, alumistel kaks juurt) ·1 tarkusehammas (kui arenevad välja, siis sama eelmisega) 8 kokku x 4= 32 ·Igal hambal (dens) võime eristada järgmisi osi: igemest väljaulatuvat krooni (1), igemega
annaabi.ee 
