1997, 2001" põhjal. Allikasood · võivad kujuneda gleimuldadele, ei eelda alati tüseda turbakihi olemasolu; · on alati põhjaveetoitelised, millele viitab tüsedama turbakihiga soodes liigirikkus ja liigiline koosseis (siirdesootaimede seas ohtralt orhideid näiteks); · vesi on alati hapnikurikas ja suhteliselt külm, sesoonsed temperatuurierinevused on väikesed; 10 · vesi on enamasti mineraaliderikas ja orgaanikavaene; · võivad ka Eesti tingimusis asetseda mõõduka kaldega nõlvadel; · võivad olla suhteliselt väikese pindalaga (mõned ruutmeetrid); · võivad sagedasti (enamasti) olla spetsialiseerunud ja haruldaste liikide kasvukohaks/elukohaks; · levivad enamasti kaldaastangute, kõrgustike, nõlvade jalamil. MADAL SOOD Soo moodustumise esimene etapp. Piiriks kokkuleppeliselt üle 30 cm turvast vastab enam-vähem piirile, kus taimede juurestik kaotab kontakti mineraalse pinnakattega
Põhja-Eestis pae aluspõhi. Allikasood · Võivad kujuneda ka gleimuldadele, ei eelda alati tüseda turbakihi olemasolu · Põhjaveetoitelisusele viitab tüsedama turbakihiga soodes liigirikkus ja liigiline koosseis (siirdesootaimede seas ohtralt orhideid näiteks) · Vesi on alati hapnikurikas ja suhteliselt külm, sesoonsed temperatuurierinevused on väiksed · Vesi on enamasti mineraaliderikas ja orgaanikavaene - kaltsiumivaesed · Võivad ka Eesti tingimusis asetsed mõõduka kaldega nõlvadel · Võivad olla suhteliselt väikese pindalaga (mõned ruutmeetrid) · Võivad sagedasti (enamasti) olla spetsialiseerunud ja haruldaste liikide kasvukohaks/elukohaks · Levivad enamasti kaldaastangute, kõrgustike, nõlvade jaamil · Üügu allikasoo Muhu saarel · Lõuna-Eesti allikasoodel pole paeegu kunagi mändi, rauarikka veega allikad
annaabi.ee 
