Bioloogia kordamisküsimused 1. Mükoloogia-teadusharu, mis tegeleb seente uurimisega. 2. Saprotroofid- seened, mis suudavad toituda surnud orgaanikast. 3. Biotroofid- seened, kes suudavad hankida orgaanilisi ühendeid organismide elusatest rakkudest. Siia kuuluvad parasiidid ja sümbiondid. 4. Seente tähtsus- Mõne seeneliigi poolt eritatavad keemilised ühendid on osutunud efektiivseks ravimiks, kasulikuks tooraineks toiduainetööstusele või ohtlike tööstusjäätmete lagundajateks, teine osa aga kasulikeks kultuurtaimede juuresümbiontideks, mis soodustavad taime kasvu või tõrjuvad juureparasiite
Haljastuse rajamisel kui see ei tõkestatud. Seina liikumisel pinnasest eemale teatava kõrguse h kr puhul libisema mööda ole juurdunud, peaks pinnast kaitsma uhtumise surve väheneb ja saavutab püsiväärtuse, kui seina tasapinda. Plokki hoiab paigal ainult lihkepinnal eest sünteetilise või orgaanilisest materjalist paigutis on umbes 0,1% seina kõrgusest, so olev nidusus võrguga. Orgaanikast kasutatakse õlgmatte, mis aktiivsurve 70. Kirjeldage nõlva püsivuse kontrolli pärast haljastuse juurdumist ja kasvamist 54. Mis on passiivsurve? Seina liikumisel põhimõtet ringsilindrilise meetodi kõduneb. välisjõu mõjul pinnase poole, surve suureneb. (Felleniuse) abil Nõlva püsivust kontrollitakse Veekogude kallastel asuvatel nõlvadel võib
Kuna suurte röövkärbeste imikärss on erakordselt tugev, võivad nad kättevõtmise korral enesekaitseks ka inimese naha läbi hammustada. Tekkiv valu ei jää millegi poolest alla mesilase või herilase nõelamisel tajutavale. Eestis on üheks tavalisemaks röövkärbseks ruuge-küttkärbes (Laphria flava). Röövkärblaste vastsete toiduspekter on üsna lai. Sageli on ka nemad rööveluviisiga, kuid tuntakse ka üsna palju liike, kelle vastsed toituvad taimedest ja kõdunevast orgaanikast. Leidub ka selliseid liike, mille noored vastsed on taimtoidulised, vanemad aga röövloomad. Röövkärbeste vastseid esineb mullas, kõdupuidus jne. (Zooloogia ja botaanika instituut, 2010) Kiletiivalised Kiletiivalised on üks liigirohkemaid (umbkaudu 150 000 liiki) putukate seltse. Kiletiivalised on näiteks mesilased, kimalased, herilased, sipelgad , lehevaablased, käguvamplased. Osadel sugukondadel on kaks paari kilejaid lennutiibu, mõnedel tiivad puuduvad.
Ümarussid ehk nematoodid - jõgede ja järvede põhja ruutmeetril on üle miljoni nematoodiisendi. Kõigist mullaloomadest on nematoodid arvukaimad, teistega võrreldes on neid isendite arvu poolest 8095%. Samblas (erandiks turbasammal) on leitud kuni 900, kompostmullas 1900, kartuli-kiduussi koldes 46 ja haigete taimede maapealsetes osades üle 60 000 nematoodi iga grammi substraadi kohta. Osa toitub surnud orgaanikast, paljud elusast parasiidid. Inimestel näiteks naaskelsabad. Väga palju on ka kultuurtaimede kahjureid. TEOD Tigude ehk kõhtjalgsete klassi kuulub väga varieeruva suuruse ja eluviisiga liike. Nad on esimesi loomarühmi, kes maismaale elama asusid. Asustavad kõiki loodusvööndeid ja elupaiku ookeanidest kõrgmägede ja kõrbeteni. Enamik maismaatigusid on herbivoorid, kes toituvad taimeosadest, näiteks lehtedest, viljadest ja puukoorest,