Proterosoikum 1800-1900 PR GRANIIT © Maris Rattas 2001/2002 Balti (põlevkivi) bassein · Ordoviitsiumi selfimeres kujunenud orgaanikarikas savikivim · Mineraalosa: karbonaatne (15-70%) ja terrigeenne (15-40%) · 10-65% OA (orgaaniline aines kerogeen, mis on tekkinud sinivetikalaadsete Gloeocapsomorpha prisca jäänustest
vihmametsapuudel kuni 5 %) Põlevkivid-on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim.Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ning mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Kukersiit-on põlevkivide hulka kuuluv settekivim.Kukersiidi orgaaniline osa on moodustunud sinivetika jäänustest. Diktüoneemakilt-tumepruun orgaanikarikas argilliit ehk kõvastunud ja orgaanilise ainega segunenud savi. Kerogeen-erinevate loomsete ning taimsete materjalide looduslikes tingimustes muundumiseprodukt, moodustades huumuselisi ja sapropeelsetteid Fraktsioneeriv destilleerimine- protseduur vedelike eraldamiseks lahustest, mis põhineb nende erinevatel keemistemperatuuridel (erineval lenduvusel). Krakkimine-krakkimisel jagunevad pikkade ahelatega molekulid kõrge rõhu ja temperatuuri või katalüsaatorite toimel väiksemateks
Sängialluuviumi alumise kihi moodustavad suurema läbimõõduga kivitükid. Meandreerumine toimub kiiremini kevadiste suurvete ajal ja aeglasemini suvisel kuivaperioodil. Alluviumikehades võib leida tsüklilisi erineva kliimaga perioodidel tekkinud kihte. Lammialluuvium - Kevadiste suurvete ajal tekib settekiht ka lammi peale. Peamiselt muda ja igasugune orgaaniline material. Sel ajal tekivad ka peamiselt liivast kaldavallid. Soodialluuvium Sooti tekitav orgaanikarikas settekeha. Terrass on suurveest mitte üleujutatav vana lammitasandik, mis tekib kui muutub erosioonibaas või kerkib maapind ja hakkab toimuma kiire põhjaerosioon. Jõgi laskub sügavamale ja moodustab uue lammi. Delta moodustub jõe suudmealal väga intensiivse sedimentatsiooni käigus. Merepõhja tekkib settekeha, mis ulatub kaldalt edasi. Mida kaugemale mere poole, seda peenematest setetest moodustub delta. Settekeha sees jaotub jõgi harudeks ja laiendab deltat.
annaabi.ee 
