Orgaanilise keemia areng XIX sajandil Seda, et maailm koosneb elus- ja eluta organismidest, teati juba kõrgtsivilisatsioonide tekkimise ajal. Teadusharuna tekkis keemia hiljem Vana-Egiptuses, kus jagati see kaheks: eluta organismide keemiaks ehk anorgaanikaks ja elusorganismide ehk orgaanikaks. Orgaaniline keemia kui iseseisev teadusharu tekkis 19. sajandil. Sel ajal väideti, et anorgaanilisi aineid on võimalik valmistada laboratoorselt, kuid orgaanilisi mitte. Orgaanilise keemiaga lähemalt tegelemisel ja tundma õppimisel, tekkis neli põhilist teooriat. Üks neist oli Rootsi teadlase J. Berzeliuse oma. Berzelius väitis, et orgaanilisi aineid ei ole võimalik laboratooriumis valmistada. Arvati, et orgaanilised ained saavad tekkida ainult
Kuidas sorteerida prügi? Prügi on kasutuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis läheb prügilasse või mis põletatakse. Prügi saab sorteerida mitmeti, olenevalt sellest, kuidas erinevad prügifirmad sorteeritud prügi vastu võtavad. Tihti sõltub sorteerimine ka sorteerija võimalustest, näiteks maal on võimalik tekitada oma kompostihunnik. Kõige tavalisem on prügi sorteerimine paberiks, plastikuks, metalliks, orgaanikaks, olmeks, klaasiks ja ohtlikuks prügiks. Paber, plastik, metall, klaas, orgaanika ja olme Paberpraht on näiteks ajalehed, papp, vihikud ja raamatud. Selle alla ei sobi kiletatud paber, paberkleeplint ja tetrapakendid. Paberit valmistatakse puust, seega on see üldiselt taastuv loodusvara, kuid selle jaoks raiutakse niigi vähenevat metsa koguaeg maha ning loodus ei jõua nii kiiresti metsa juurde kasvatada. Ühest puust saab umbes 70 kg paberit.
annaabi.ee 
