Sotsiaalse suhtlemise vahendid ongi seetõttu esmajärjekorras seotud inimestevahelise suhtlemisega. Mõiste "suhtlemine" on oma sisult märksa laiem kui informatsiooni liikumine, sest see haarab ka inimpsüühikat ja sotsioloogiat. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suhtlemispartneri tajumisel tuleb arvestada nii isikutaju psühholoogilisi iseärasusi (taju valivust, oreooliefekti, kausaalatributsiooni, haloefekti jne) kui ka sotsiaalse rolli mõju tajule. 3 Suhete jaluleseadmisel püütakse oma suhtlemispartnereid mõjutada endale sobivas suunas. Seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Informatsiooniks võivad olla teated, ideed, faktid, hinnangud, mõtted, tunded. Suhtlemise käigus annab inimene oma ideede, arvamuste ja seisukohtade näol teisele inimesele üle mingit teavet eesmärgiga panna
Mida arvame teistel olevat. (D. Archer, 1983) Eksperiment (isiksusejooned- anda kirjeldus selle inimese kohta- PILT). I- tundub, et päris normaalne; II- ei ole tore eriti. Tegelikult oli nimekirjas vaid üks omadus muudetud- soojus vahetatud külmuse vastu. Soojus/külmus on see võtmeomadus, tänu millele riputatakse inimesele külge ka muud omadused. Juba 1946- kindlaks tehtud. Kui soe- lisatakse positiivsed omadused ja kui külm siis negatiivsed omadused. Oreooliefekti seletus: 1. Liitmis mudel: Juku: +3+4+5= 12 Manni: +2+3+4+5+6= 20 (kummal rohkem positiivseid omadusi on) 2. Keskmise arvutamise mudel (teame mõlema kohta keskmiselt neli positiivset omadust). Juku: x= 4 Manni: x=4 Oluline on mõista, et meile piisab mõnest positiivsest või negatiivsest hinnangust, et inimesele teisi omadusi juurde omistada. 3) Atributsiooni efekt- kausaalsuse atributsiooniks nimetatakse sündmuste iseenda ja
annaabi.ee 
