libitum. Arvatakse, et heliloojat ajendas reekviemi kirjutama tema ema surm 1865. aastal. Reekviemi helikeelest: Schumannite juures tutvus Brahms juba 1850. aastatel saksa barokkmuusika käsikirjadega, sh Bachi, Händeli ja Schützi loominguga, mis avaldas hiljem mõju ka tema enda teostele, sh reekviemile: Schützilt õppis ta helimaali tehnikat, Händelilt koorikäsitlust, Bachilt kontrapunktiõpetust ja fuugatehnikat (reekviemi 3. osas kõlab fuuga orelipunktil d). Teose I, II ja VII osa läbib üks ja seesama motiiv, mis on pärit luteri koraalist "Kes ainsal jumalal laseb valitseda" (II osas on meloodia rütmi muudetud ja see kõlab ka mazoori asemel minooris). I osa "Selig sind, die da Leid tragen" (Koor) Mattheuse 5:4 "Õndsad on kurvad, sest nemad trööstitakse" II osa "Denn alles Fleisch, es ist wie Gras" (Koor)
Kui Brahms kirjutas oma Saksa reekviemi, siis pani ta teksti ise Uuest Testamendist ja psalmidest kokku, ei esine mingit otsest seost kirikliku talitusega aga reekviemi esiettekanne oli ühes Bremeni kirikus. Brahmsi teos esindab just subjektiivset lähtepunkti religiooni suhtes, mitte ei arvesta kiriku kui institutsiooniga. Kompositsioonitehnilises mõttes on siin väga huvitav ja keeruline kolmas osa (sealt 2. alaosa), mis kujutab endast suurt koorifuugat D- orelipunktil lähtuvalt tekstist, kus on juttu sellest, et õiged, päästetud hinged on kaitstuna Jumala käes. Teema 13. Prantsuse ooper 18. sajandi teisel poolel ja 19. sajandi alguses (kuni 1830) 1. Opéra comique (ka harud pääsmisooper, revolutsiooniooper) Opéra comique tekkis 18. sajandi keskel itaalia opera buffa ja prantsuse enda vodevillide (eriti levinud laadateatrites) etenduste põhjal. (Vodevill kergesisuliline teatritükk lauludega, sageli päevakajaline ja satiiriliste elementidega
annaabi.ee 
