võimalus töötada vanaaegsete esemetega - puurida, saagida, kedrata, pesu vaalida, köit valmistada ning õppida, kuidas puud-põõsad aitasid vanasti valu ja viha vastu. Toimuvad talutööde õppepäevad: piima-, puutöö-, leiva-, oina-, lina-ja hobusepäev (Mõniste muuseum... 2009). · Võrumaa muuseum - Püsiekspositsioon annab ülevaate Võrumaa ajaloost, kiviajast tänapäevani. Huvitavalt on kujundatud etnograafiliste esemete väljapanek, orelimeistrite Kriisade nurk, rätsepa ja kingsepa töökoda, setu tare ja metsavenna punker. Muuseumi näitustesaalis korraldatakse sisukaid fondi-, kunsti- ja käsitöönäitusi (Võrumaa muuseum... 2009). Looduskaunid kohad ja vaatamisväärsused · Haanja looduspark (pindala 17 000 ha) - on loodud selleks, et tagada Haanja kõrgustikule iseloomulike maastike ja looduskoosluste ning samuti ajalooliselt
punktiga lühendid (nii nagu paljud meist koolis õppisid). Tähtis on ÜHTSE süsteemi olemasolu: otsustada ühe variandi kasuks ja siis sellest kinni pidada. Näide 1. Viide raamatule Meie esivanemad kutsusid oma meistrimehi seppadeks, mis on käsitöölise vanim eestikeelne nimetus kohalikes allikates (Kaplinski 1995: 30). Küllike Kaplinski märgib oma raamatus järgmist: "Peale puuseppade, puunikerdajate ja maalrite on Tallinna tislerite huvid põrkunud siin ajuti töötanud orelimeistrite omadega, kes lisaks 6 põhitööle üritasid agaralt lisa teenida tisleri- ja nikerdajatööga." (Kaplinski 1995: 31). (NB! Pärast koolonit on tühik.) Kirjanduse nimestikus tuleb kirjed koostada vastavalt sellele viitamissüsteemile, esitades kõigepealt autori perekonna- ja eesnime ning siis ilmumisaasta. Sellele järgneb raamatu pealkiri kaldkirjas
annaabi.ee 
