3.1. Ajalugu Võru Katariina Kirik ehitati aastatel 1788-1793 arhitektuurilise dominandina Võru linna turuväljaku äärde. Kiriku arhitekt oli Riiast pärit Christoph Haberland. Kiriku sisseõnnistamine toimus 24. Juulil 1793. Ja see sai nimeks Aleksandra Katariina. Aastal 1879. Tehti Võru Katariina kirikus kapitaalremont ja torni paigaldati nelja numbrilauaga kell. Kirikus on altaripilt mis kujutab Jeesus Kristust. See on kunstimälestisena kaitse all. 1910. aastal valmistasid orelimeistrid vennad Kriisad kirikule oreli 2 manuaali ja 30 registriga. Aastal 1997. Tunnistati Võru Katariina kirik kultuuri mälestiseks.(2. www.vikipeedia.ee) (LISA 1 Foto 2) 3.2.Fakt Nime sai kirik Aleksandria Katariina järgi, kuid sellega peeti meeles ka keisrinna Katariina Teist, kelle korraldusel Võru linn asutati ning kes annetas kiriku ehitamiseks 28 000 hõberubla.(3. www.tln.edu.ee) 4. Kirumpää piiskopilinnus
42. Eesti klaverimuusika loojaid enne II maailmasõda. Rudolf Tobias, Artur Lemba, Mart Saar, Eduard Tubin, 43. Eesti klaverimuusika loojaid pärast II maailmasõda. Eugen Kapp, Eduard Tubin, Ester Mägi, Jaan Koha, Jaan Rääts, Raimo Kangro, Lepo Sumera, Rein Rannap, Arvo Pärt, Tõnu Kõrvits. 44. Eesti klaveri- ja orelimeistreid. Klaveri: Johann Friedrich Gräbner, Johannes Thal, Ernst Hiis, Johannes Vihm, Aleksander Läte Orelimeistrid: Carl George Thal, Carl August Tanton, Gustav Normann, Hardo Kriisa, Olev Kents, 45. Eesti tuntumaid organiste. Joh. Kappel, M. Lüdig, A.Kapp, R.Tobias, Mart Saar, Ulla Krigul, 46. Eesti tuntumaid orelimuusika loojaid. Rudolf Tobias, Artur Kapp, Peeter Süda, Alfred Karindi, Edgar Arro, Johannes Hiob, Roman Toi, 47. Artur Kapi, Mart Saare, Eduard Oja ja Eino Tambergi soololauludest. Artur Kapp- Eesti professionaalse klassikalise soololaulu looja. „Metsateel“. Koos Mart
annaabi.ee 
