oma isikupärase jõulise väljenduslaadi kahe erineva suundumuse vastastikusel mõjul. • Kapp hindas muusikas polüüfooniat ja vormiselgust – see on iseloomulik ka tema teostele. Tema loomingut iseloomustab keskendunud, tõsine mõttelaad, kontrastiderohke, jõuline, dramaatiline väljendus. • Kapi lemmikheliloojaks oli J. S. Bach, kelle loomingut ta hindas ja armastas üle kõige, mis avaldus ka mitmel pool tema oreliloomingus. Seevastu sümfoonilises muusikas lähtus A. Kapp L. v. Beethoveni ja P. Tšaikovski eeskujudest, kes avaldasid talle oma mõju nii orkestrikäsitluse kui ka muusikalise kujundlikkuse mõttes. • Koos Rudolf Tobiasega pani aluse Eesti sümfoonilisele muusikale. • Sümfoonilised heliteosed – 26 • Vokaalsümfoonilised heliteosed – 4 • Orelile – 20 • Klaverile – 5 • Kammermuusika – 4 • Puhkpilliorkestrile – 6 • Soololaulud – 29
3. Köthen (17171723): Õukonna kapellmeister, keskendus nüüd peamiselt orkestri ja klavessiinimuusikale 4. Leipzig (17231750): Töötas Tooma kiriku kantonina ja oli linna muusikadirektor. Kirjutas palju vokaalmuusikat kantaadid ja passioonid Instrumentaalmuusika Bach kirjutas muusikat peamiselt nendele pillidele, mille mängukunsti ta ise väga hästi valdas (näit. orel, klavessiin, klavikord, viiul). Oma oreliloomingus ühendas Bach saksa erinevate koolkondade stiilid. Ta arendas täiuseni kõik barokiaegse orelimuusika vormid, mistõttu võib vaadelda tema loomingut kogu varasema saksa orelikunsti kokkuvõttena. Tema teiseks lemmikpilliks oli viiul, millele ta on kirjutanud keerulisi mitmeosalisi teoseid süite. Süite, eriti tantsusüite on ta kirjutanud ka klaverile Bach arendas täiuslikuks polüfoonilise muusika kõige keerulisema liigi fuuga. Kuulsaks on saanud tema
Carl philipp Emanuel Bach klavessiinimängijana.(Kuningas oli tuntud oma muusikahuvi poolest, pani B teda proovile, paludes antud teemale improviseerida fuuga. See teenis üldise vaimustuse ja hiljem lõi B teemast pikema tsükli). Suur hulk oreliteoseid (tokaatad, fuugad, Orelimissa, koraalitöötlused, fantaasiad). Tunti eelkõige ületamatu orelivirtuoosina. Algul sai õpetust oma vanema venna käest, hiljem olid eeskujuks Põhja-Saksa suured organistid. Oreliloomingus ta ühendas saksa erinevate koolkondade stiilid. Arendas täiuseni kõik barokiaegse orelimuusika vormid ja seepärast võib vaadelda tema loomingut kogu varasema saksa orelikunsti kokkuvõttena. Tuntuim: Toccata d- moll. 11 Viiulikontserdid, millest on säilinud kolm. Kirjuats neid hulga Köthenis. 1730. aastatel on ta Leipzigis paljud neist ümber töötanud
annaabi.ee 
