Järgmisel aastal täitis väikese Suure-Jaani õhtuid viiel päeval maailmamuusika - Bachi, Vivaldi, Saint-Saensi, Albinoni, Mendelson-Bartholdy, Tobiase ja paljude teiste looming. Kiriku orelil mängiti maratonkontsert ja Estonian Dream Big Bandi ning Tallinna Barokkorkestri kõrval astus kuulajate ette ka Karavan. Järgmisel kahel aastal sai kodumaiste esinejate kõrval kuulda Taanist ja Saksamaalt pärit orelikunstnikke, hiljem Peterburi mungakloostri koori ja vaimuliku muusika ansamblit Ivanovost. Rääkimata kodumaistest Vox Clamantisest, Tallinn Baroquest, Ellerheinast, Kiigelaulukuuikust, Hortus Musicusest, Tallinna Kammerorkestrist, Saltatore Revaliensisest, Silver Brassist, Eesti Piirivalveorkestrist, Eesti Filharmoonia Kammerkoorist, Led-R-st, Tallinna Poistekoorist, Tallinna Gospelkoorist, Viljandi linnakapellist ja paljudest teistest. 2002. aastast lisandusid kontsertidele kunsti- ja fotonäitused
Muusikakooli kompositsioonipedagoog. Looming jõuline, monumentaalne, dramaatiline, täis filosoofilisi probleeme, palju polüfooniat (lemmikhelilooja Bach). Sümfooniad, avamängud, oreliteosed, kantaadid, koorilaulud. Populaarne soololaul Metasateel. Suurejooneline oratoorium Hiiob, aluseks Vana Testamendi prohvet Hiiobi raamat. Koos Tobiasega pani aluse Eesti sümfoonilisele muusikale. PEETER SÜDA (1883-1920) Lõpetas Peterburi Konservatooriumi oreli erialal. Üks suuremaid Eesti orelikunstnikke ja heliloojaid. Tema muusikast on säilinud vähe, kuid kõik selle võib nimetada Eesti muusikaklassikaks. ARTUR LEMBA (1885-1963) Lõpetas Peterburi Konservatooriumi väga väljapaistvate tulemustega klaveri ja oreli erialal. Jäi Peterburgi kuni 1920. Tallinnas konservatooriumi klaveripedagoog.Esimene Eesti professionaalne pianist, silmapaistev klaverihelilooja siiani tuntum teos I Klaverikontsert 1905 (kokku 5). Helikeel rahulik, lüüriline. Loonud 2 sümfooniat