vastu ja kandis seda elu lõpuni uuriketi küljes. Anton Bruckner kirjutas 9 sümfooniat, viimase finaal on lõpetamata. Ta tegi oma teostest palju redaktsioone. Tema sümfooniate helikeel on wagnerlik, ta kasutas baroklikke ja orelipäraseid võtteid, loodusmotiive (linnulaulu), algintervalle (oktaav, kvint, kvart). Brucknerit on nimetatud baroklikuks inimeseks romantlisel ajastul. Kuna Bruckner oli oma põhitegevusalalt organist, siis meeunutavad ka tema sümfooniad hiiglaslikke oreliimprovisatsioone. Tema oli esimene, kes rikastas sümfoonia vormi kolmanda teemaga. Tema teoste läbivaks temaatikaks oli inimese ja jumala omavaheline suhe. Need lõppesid alati positiivselt: kiusatusest vabanenu leiab tee jumala juurde. Bruckneri teoste puudusteks võiks pidada nende liigest pikkust. Brahms on tema heliloomingu kohta öelnud: ,,Bruckneri sümfooniad on otsekui hiigelboa pigistused". Eritunnuseks tema loomingus võib pidada seda, et Bruckner kasutab pillirühmi kinniste
Suured edusammud orelimängus, samuti kompositsioonialuste, dirigeerimistehnika ja muusikalis- teoreetiliste tarkuste tundmaõppimises viisid Provesi õige varsti mõttele, et tal noorukile enam midagi õpetada pole. Vaimustusega suhtus oma kasvandikku ka Seletti ning nii tekkis nende vahel omalaadne võistlus. Provesi oli Verdi heliloojatalendis veendunud, Seletti aga nõudis nooruki asumist kirjanduse radadele. KuuInud kord Verdi oreliimprovisatsioone. Mõistis lõpuks temagi, et Giuseppe ainuõigeks kutsumuseks jääb siiski vaid muusika. Noore sõbra õpinguteprotsessi kulgu igati soodustav Barezzi lubas Verdil oma tütre Margherita oivalist Viinist toodud klaverit kasutada, mida Giuseppa ka hoolsasti tegi. Tublide pianistivõimetega neitsi ja tulevase helilooja klaveriduetid kõlasid ühingu kontsertidel õige sageli, ühiselt veedetud ajast ja harjutustundidest aga sai alguse tihe sõprus mis pikapeale
annaabi.ee 
