võimutsemisega rahul. Riia peapiiskop pidas end kõige olulisemaks, kuna ta oli kõige olulisem vaimulik jõud Vana Liivimaal. Nende vahel olid tülid ja kodusõjad täiesti tavaline nähtus. XIV sajandi lõpuks oli kujunenud olukord, kus Liivi ordu oli endale allutanud kõik teised väikeriigid v-a Tartu piiskopkond.ülejäänud valduses tegutsesid piiskoppidena isikud, kes olid ordule ustavad. Tartu piiskop Dietrich von Damerow püüdis organiseerida orduvastast liitu. Otsustas, et võiks anda Tartu Inglise kuninga kaitse alla. Tema ei võtnud pakkumist vastu, kuna Tartu piiskopkond asus liiga kaugel. Damerowil õnnestus saada Tartu piiskoponna liitlaseks Poola-Leedu. Poola-Leedu oli huvitatud Saksa ordu võimu vähendamisest, seda sai teha, võideldes ühe Saksa ordu haru vastu. Tal õnnestus liitu kaasata ka mõningad saksa väikevürstid. Samuti ka Läänemerel tegutsenud mereröövlid vitaalivennad. Tegelikkuses eksisteeris liit vaid
VAIMULIK jõud Vanal-Liivimaal ja tema arvates oleks pidanud orduriik alluma peapiiskopile. Nende samade väikeriikide vahel olid tülid ja kodusõjad täiesti tavaline nähtus. 14.saj lõpuks oli kujunenud olukord, kus Liivi ordu oli endale allutanud (piiskopidena tegutsesid isikud, kes olid ordule ja ordumeistrile ustavad) kõik teised väikeriigid v.a Tartu Piiskopkond. D von Dameron (Saksamaalt) oli see mees, kes üritas organiseerida orduvastast tegevust. Kust leida liitlasi? Võiks anda Tartu piiskopkonna Inglise kuninga kaitse alla, kuid kuningas ei nõustunud, sest Tartu piiskopkond asus Inglismaast liiga kaugel. Tal õnnestus saada Tartu piiskopkonna liitlaseks Poola-Leedu, sest nad olid huvitatud Saksa ordu võimu vähendamisest. Dameronil õnnestus sinna liitu kaasata ka mõned Saksa väikevürstid ja kõige lõpuks ka Läänemerel tegutsenud mereröövlid VITAALIVENNAD. Need kõik