laiutamistungi lääne suunas. Peamiseks ajalooallikaks nende aegade kohta on saksa soost preestri Läti Henriku kroonika, mis käsitles vahemikku 1184-1227. Eestlaste arv eelajaloolise perioodi lõpul oli umbes 150-180 tuhat. EESTI HÕIVAJATE HAARDES. ( 1127-1918) Ajavahemikul Eesti muistsest kuni teise iseseisvumise perioodini valitsesid Eestis võõrvõimud. Sakslastest balti aadel ( orduvalitsus 1227-1561 ) Taanlased 1227-1346 Poolakad 1561-1629 Rootslased 1561-1721 Venelased 1721-1918 Aastal 1918 olid Eestis 9 kuud võimul Saksa väed. KESKAEGNE EESTI ( 1127-1561 ) Maa uued isandad Kui sakslased olid Eesti alistanud, läksid nad vallutama lõuna poole Väina jõge ja XIII saj. lõpuks saavutas nende vallutus Läänemere kaldal lõplikud piirid, hõlmates eesti, liivi ja läti hõimude asualad
tahtena laskis ta ennast kiriku sissekäigu ette matta, et kogudus temast igal pühapäeval ja pühal üle käiks." Taubede suguvõsa ajaloo uurija professor M.Taube seostas kahe venna legendi esimesena oma suguvõsa Edise haru ajalooga. M.Taube versioonile lisas fantaasiarikas arstist kodu-uurija H.Kurba veelgi värve juurde ja nii sündis järgmine kirjapanek, mis Ida-Virumaa tänaste kodu-uurijate ja giidide seas vast kõige rohkem on levinud: "Edise loss "oli lagunemishädaohus ja orduvalitsus tegi selleaegse lossi komtuurile parun Taubele ülesandeks vana loss restaureerida. Et lossi müürid soosse olid vajunud ja loss küllalt kindel ei olnud, siis otsustas parun Taube uue lossi vana Jõhvi linnuse, praeguse Jõhvi kiriku kohale ehitada. Lossi kaitseks kavatseti kasutada soostunud järve ja Jõhvi allika veekogusid. Selleaegse Edise lossi komtuurkonna alla käis Jõhvi, praegune Jõhvi kihelkond ja suurem osa Lüganuse kihelkonnast ühes Kikepere lossiga. Umbes 1242
annaabi.ee 
