Üleminek muinasajast keskaega Maade jagamine Riia piiskopile 2/3 vallutatud aladest, Mõõgavendade ordule 1/3. Ordul oli palju tugevam sõjaline jõud ning piiskop ei saanud orduta hakkama. 1222 eestlaste ülestõus ajas jaotusplaanid sassi, Taani kuninga osad maad langesid ordu kätte. 1224 Tartu vallutamine enne seda sõlmisid ordu ja piiskop maade jagamise lepingu ning Eestimaa piiskop sai endale maad (Sakala ja Ugandi). Sellest kujunes Tartu piiskopkond. Pool territooriumist andis Tartu piiskop ordule. Läänemaa sai Riia piiskop. Lõpulikuks korraldamiseks vahekohtunik Modena piiskop Guillelmus.
näit. kirjad, mis on kirjutatud 13. VI. 1260; 11. 1. 1261; 4. II. 1261; 8. IV. 1261; 11. VIII. 1262; 12. XII. 1262; 23. V. 1263; 5. IX. 1264; 17. IV. 1265; 15. V. 1265; 30. V. 1265; 31. 1265; 29. XI. 1265; 4. VI. 1266 jne. (v. U. B). Alguses kutsusid paavstid üles ristisõjale enamasti noorkristlasi ristiusu kaitseks, pärastpoole peaasjalikult ordule toeks (nagu sellest pärastpoole ligemalt räägime), sest ilma orduta ei saavat ristiusk Liivimaal püsima jääda ja ilma ristisõdijate toetuseta ei saa ordu püsima jääda; nii seletab näit. paavst Aleksander IV omas 11. I. 1262 kirjutatud kirjas asja seisukorda (U. B. 358). Kõige selle ettetoodud materjali põhjal jõuame otsusele, et ristiusu maksvuse tunnustus eestlaste poolt 13. aastasajal ja 14. aastasaja esimesel poolel ei olnud tegelikult kaugeltki mitte üldine: oli
annaabi.ee 
