kirik pühitseti Ristija Johannesele. Viljandi klooster rajati vahemikus 1466 -1472. Nähtavasti said frantsisklased enda käsutusse mingi kiriku või kabeli, mille kooriosa vundamendi säilmed on näha praeguse altariruumi all. Järgnevalt on ehitatud uus, silmatorkavalt pikk kooriruum, mida kasutati kloostrikabelina. Avar pikihoone oli aga ilmikutele avatud jutlusruumiks. Ordureeglite kohaselt oli kirik võlvimata, ent samu reegleid rikkudes ehitati siiski läänetorn. Kloostri muud ruumid paiknesid kirikust põhja pool. Ainsana viitab neile ristikäigust jäänud horisontaalne aste kiriku põhjaküljel. Klooster suleti 1560.a. ning samal aastal see ka purustati. Rootsi ajal korrastatud kirik kannatas taas Põhjasõjas. 18. sajandi II poolel sai kirik kõrge, vahegaleriiga barokse tornikiivri, mis 1811.a. põles ning 1815.a
Misjonär ristiusu levitaja, ülesandeks kuulutusega saavutada mittekristlaste tulek kristlaste hulka Piiskop algselt suurema kristliku koguduse ülem, seejärel koguduste ülem linnas või piirkonnas Katedraal toom- ehk peakirik Kanoonik Toomkapiteel nõuandvaks ja kaasotsustavaks organiks piiskopkonna juhtimisel Sinod vaimulike koosolek piiskopi eestistumisel Visitatsioon piiskopi külastus oma piiskopkonna kirikutes ja kloostrites , jälgides ordureeglite kinnipidamises Kümnis maks vaimulike ja kirikute ülalpidamiseks Patronaadiõigus suurmaaomaniku õigus täita vaimulike ametikohti Piibel jaguneb VT( juutide ajalugu, prohvetite kuulutused), UT ( 4 evangeeliumit, Kristuse elust, surmast ja ülestõusmisest) Vulgata Piibli ladinakeelne tõlge, selle tegi Hieronymos Sakrament rituaalsed toimingud, mida peavad läbi viima preestrid Mitra vaimulik, kõrge peakate, kantakse jumalateenistusel