ordukäsknikud, aadel ja linnad. Läbirääkimisi peeti ka härruste kaupa. Maapäeva ühised otsused võttis vastu plenaaristung, mida peeti mõnes suuremas hoones, linna kirikus, raekojas või gilditoas. Maapäev oli ainus institutsioon, mis annab alust rääkida liivimaast kui poliitilisest tervikust, samas on näha, et säilis liigendatud maahärrade järgi. Ülemkihi ja linnarahva sotsiaalsed rühmad Liivimaal: -Ordurahvas 13. saj suhteliselt vähe. Saksa sõjavägi ehk paartuhat inimest. 15. saj lõpus rüütelvendade arvuks u 40005000 ning see hakkab seoses ordu muutuva rolliga vähenema (pakkuda väikeaadlile seisusekohast äraelamist, kel emamaal ressurssi ei jätku) Orduvendadest vaid üksikud liivimaalt pärit, põlvest- põlve tuldi samast perekonnast ordusse. Põhja ja kesk-saksamalt, vähem lõuna- saksamaalt. Reinimaa ja Vestfaal. 16 saj pea kõik ordu Liivimaa liikmed pärit Vestfaalist
kirikus, raekojas või gilditoas. Maapäevad toimusid enamasti keset Liivimaad paiknenud keskustes nagu Valga alev või Volmari linn, mis kõigele lisaks ei olnud ühegi Liivimaa maahärra residentsiks ehk neutraalne ala. Retsessid- Ehk maapäeva otsus, mille jõudmine oli keerukas protsess, mis piiras saadikute mandaatide piiratus ning konsensuse nõue. Puudus ka täidesaatev võim, mis oleks otsuste täitmist kontrollinud. 21. Ülemkihi ja linnarahva sotsiaalsed rühmad Liivimaal: Ordurahvas- Ordut moodustasid: 1) Rüütelvennad ehk sõjamehed, 2) Hallmantlid, kes omasid madalat päritolu (seersantvennad), 3) Preestervennad, kes viisid läbi vaimulikke talitusi, jutlusi ja ka kirjutajad. Ordu juht oli kõrgmeister, kõrgeim otsustuskogu oli üldkapiitel. Liivimaa orduvalduse juht oli meister. Sõjaväe juht oli maamarssal. Ordu territooriumit ehk komtuurkonda juhtisid komtuurid ja foogtid. Ordusse astudes pidid vennad oma ilmalikud sidemed maha jätma ja omavahel
annaabi.ee 
