nagu oleksid nad endid valmis ordu ülemvõimu alla andma. Ordumeister kostis aga, et selliseid kuritegusid, mida maailma algusest saadik ei olevat kuuldud, ei saavat karistamata jätta, ning käskis eestlaste saadikud Paides senikaua kinni hoida, kuni ta Harjusse tungib ja ülestõusnuid karistab. Eestlaste saadikud ei olnud sellega nõus, vaid nõudsid enda vabastamist ja olevat pidanud ka salanõu, kuidas orduisandaid ära tappa. Võimalik, et see oli ordupoolne eneseõigustus, sest järgnevalt tapsid Järva foogti sõjasulased eestlaste saadikud. Seda on heidetud ordule ette kui saadikupuutumatuse rikkumist, aga pole päris selge, mis põhjusel konflikt tekkis. Igal juhul olid eestlased jäänud ilma oma juhtidest ning ordu asus Paidesse kiiresti vägesid koondama, et ülestõusu maha suruda. Kanavere ja Sõjamäe lahingud Ordumeister oli Paides ja selle lähistel ligi nädal aega, sest vägede kogumine võttis aega:
Autor kirjutab üksikasjalikult, aga ei suuda eristada olulist ebaolulisest ega anda hinnangut sündmustele. „Lm vanem riimkroonika“ oli Saksa ordi ametlik lauluraamat, mida loeti ette ordukonventides rüütlite ühissöömaaegadel, et innustada neid sõjaretkedel. Autor seab eesmärgiks jutustada, kuidas ristiusk toodi Liivimaale, valgustades ajaloosündmusi eeskätt sõjapoolelt. Autor teadmata, aga ilmselt Saksa ordust, sest hoiak on ordupoolne. Keskne tegelane on ordumeister. Ristiusku toodi tule ja mõõgaga. Maarjakultus, misjonikroonika. Algul jumalasõna kuulutamine, siis järgneb põhilugu. Faktidel pole kohta (kõigest 3 aastaarvu). Läti Henriku stiilist erinev kirjutise laad, Henrik ja see autor ei tundnud teineteist. „Liivimaa noorem riimkroonika“ (1348) autor on Bartholomäus Hoeneke. Teos käsitleb 14.saj alguse sündmusi. Eriti oluline on Jüriöö ülestõusu kirjeldus 1343. Kroonika on alamsaksa k. Autor kirjutab
annaabi.ee 
