ja Pärnumaa. Kuramaa piiskopkond, vaeseim, ei ajanud iseseisvat poliitikat, piiskop ja toomhärrad saksa ordu preestrid, Lääne-Läti Võõrvõimude omavahelised suhted Saksa ordu ja piiskopide vaheline võimuvõitlus Põhjus: Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi õiguslik vahekord jäi täpselt määratlemata Piiskopid: ordumeister maa kaitse kõrgeim juht, allugu piiskoppidele Ordumesiter: ordu allub otse paavstile, piiskoppide ilmaliku võimu piiramine vaidlus viis kodusõjani vahekohtunik paavst, manipuleeris, nõudis kingitusi piiskopid palusid toetust teistelt valitsejatelt tüli lõpetamiseks kutsuti kokku Danzigi kongress, selle otsused nõrgendasid Liivimaa sõjalist jõudu Välispoliitika Linnad esindasid Hansa Liidu kaubandushuve, hoidus agressiivsest välispoliitikast Aktiivseim saksa ordu
jagamisel. 13. Sajandil oli liivimaalastel kõige rohkem sõjalisi konflikte leedukatega. Keskaegse Liivimaa võimusuhted Saksa ordu ja Riia peapiiskopi suhted olid reguleerimata. Esimeste maadejagamiste agesed dokumendid väitsid, et ordu on omal maal iseseisev valutseja, kuid ta peab piiskopile kuuletuma. Liivimaa piiskopid hakkasid 14.sajandi alguses väitma, et ordu on saanud kõik oma valdused Riia peapiiskopilt lääniks ja seetõttu peaks andma ordumesiter peapiiskopile vasallivande. Siiski toodi ette privileegid, et Saksa ordu allub otse ja ainult paavstile. Saksa ordu eesmärk oli samasuguse poliitilise võimu saavutamine nagu tal oli Preisimaal, kus piiskoppide ilmalik võim oli piiratud. Riia peapiiskopkonna tasalülitamiseks esitati ordu paavstile nõude, et Riia toomkapiitli limed peavad olema Saksa ordu preestervennad. 1453. Aastast kuni peapiiskopkonna likvideerimiseni kehtis Saksa ordu reegel
venelastega Pihkva piiril kui algas Jüriöö ülestõus. Ülestõus andis ordule võimaluse sekkuda Põhja-Eesti asjadesse ning nad kutsusid eestlased Paidesse läbirääkimistele, mille eesmärgiks oli: 1) rahusaavutamine 2) protsessi venitamine (tõid juurde uut sõjaväge samal ajal) Eestlased nõustusid läbirääkimistele minema. Läbirääkimised hakkasid 1343. aastal 4.mail ja osalesid eestlaste esindajad (neli kuningat) ning ordumesiter ja Tallinna piiskop. Tulemuseks oli eestlastest saadikute mõrvamine. Eestlastele sai otsustavaks lahing Tallinna lähedal Sõjamäe kõrgendiku. Eestlased kaotasid. Ülestõus levis ka Saaremaale ja 1343. aasta suvel alustasid ülestõusu ka saarlased, kes alistati kaks aastat hiljem. Saarlaste kuningas Vesse poodi üles ning karistuseks pidid saarlased ehitama Maasilinna linnuse (ehitasid saksa ordule ehk liivimaa ordule kuna said kotti) ja lõpetama Kuressaare piiskoplinnuse ehitamise
annaabi.ee 
