dirhemeid araabia kirjadega. Hinnati kaalu järgi, hõbeesemed olid sama väärtusega. Eestis leiti kulda vähe. 23. Eesti alal käibinud mündid Eestlased nimetasid münte- nogaata- nutsu. Vene süsteem (1 grivna=20 nogaatat=25 kuunat)oli aga tuttav. Samuti pidi Eestis tuntama Skandinaavia arvestusmarka (1 mark=8 ööri=24 öörtigi `a 8 või rohkem penni). Eestis ei vermitud münte 13saj-ni, siis tulid omad mündisüsteemid penni, lasti käibele Tartu ordumeistrite poolt. Edasi Taani ülemvõim alustas oma müntide vermimist kölni mark. 4 ühikut- penn, killing, mark, veering ( veerand margast) Rootsiajal taaler, riigitaaler (väiksemad, kui öörid). Kohalikud mündid mark = 208gr arvestuslikult pidi penne panema kaalule 208g, mis andis marga mõõdu. Kaalumark ja rahamark eraldusid, kaalumark=4rahamarka. Väiksemad kohalikud mündid killing-öör-artig-penn. 1422 mündireform artigi asemele killing, veering
Tartus on venelased silmapaistvalt ürit ka kindlustada. Tartu oli olnud venelaste jaoks tähtis punkt aegade algusest oli tüüpiline legend , mida nad rääkisid. Hansalinnana oli samuti oluline. Tartut nim suureks tartuks. Järgmisena tähtsuselt oli venelastele narva, milles ivan tegi oma riigi väliskaubanduse peasadama. Kognes oli puhtalt sõjalis-strateegiline keskus juba poolavastastes võitlustes. Üritab piirata võnnut, kuid see läks peale 3 päeva kaduma, võnnus oli asunud ordumeistrite keskus. Kui kaugele oleks organiseerimistöö läinud pole teada. Viljandi ( volmari) jt eesti alad olid lühiajaliselt vene käes. Neli olulisemat keskust moodustavad enda ümber eetsi. Moskvas oli rida institutsioone, kellega tuli suhelda. Tol ajal valitsusasutusi nim prikaasideks, liivimaaga tegelesid 3 prikaasi: Teenismõisade Prikaas. Teenistusinimeste arvestus, ametisse määramineja teenistuskäigu jälgimine. Tinglikult täitis sõjaministeeriumi ül
annaabi.ee 
