11. K~ oikv~ oimalike m~ o~otmetega maatriksite hulka t¨ a- histame M at abil. K~ oigi (m, n)-j¨ arku maatriksite hulka t¨ahistame aga M at(m, n) abil. 8 1.2. Maatriksite liitmine, selle omadused Enne, kui anname maatriksite liitmise m~oiste, p¨o¨ordume korraks tagasi meile tuntud reaalarvude hulga R juurde. Selles hulgas on antud liitmine ja korrutamine. Tegelikult on reaalarvude liitmine ja korrutamine u ¨hesuguse olemusega: nimelt v~oetakse kaks reaalarvu kindlas j¨arjekorras ning antakse eeskiri kuidas nende abil u¨heselt m¨a¨arata uus reaalarv. Juhul kui olete tuttav kujutuse m~oistega, siis reaalarvude liitmine ja korrutamine on kuju- tused + :R × R - R; (x, y) - x + y,
11. K˜ oikv˜ oimalike m˜ o˜otmetega maatriksite hulka t¨ a- histame M at abil. K˜ oigi (m, n)-j¨ arku maatriksite hulka t¨ahistame aga M at(m, n) abil. 8 1.2. Maatriksite liitmine, selle omadused Enne, kui anname maatriksite liitmise m˜oiste, p¨o¨ordume korraks tagasi meile tuntud reaalarvude hulga R juurde. Selles hulgas on antud liitmine ja korrutamine. Tegelikult on reaalarvude liitmine ja korrutamine u ¨hesuguse olemusega: nimelt v˜oetakse kaks reaalarvu kindlas j¨arjekorras ning antakse eeskiri kuidas nende abil u¨heselt m¨a¨arata uus reaalarv. Juhul kui olete tuttav kujutuse m˜oistega, siis reaalarvude liitmine ja korrutamine on kuju- tused + :R × R −→ R; (x, y) −→ x + y,
K~oigepealt vaatleme n¨aidet, kuidas tekivad tingliku ekstreemumi u ¨lesanded. N¨aide. Plekitahvlist pindalaga 2a tuleb valmistada risttahukakujuline kinnine karp. Millised peavad olema selle karbi m~o~otmed, mille korral ruum- ala oleks maksimaalne. Tegemist on t¨ uu¨pilise lisatingimusega ekstreemum¨ulesandega. Olgu karbi m~o~otmed x, y ja z. Siis tuleb leida ruumala V = xyz maksimum, nii et olekas t¨aidetud tingimus 2xy + 2xz + 2yz = 2a Selle n¨aite juurde p¨o¨ordume tagasi, kui on tehtud vastav teoreetiline et- tevalmistus. Olgu esiteks vaja leida kahe muutuja funktsiooni z = f (x, y) ekstreemu- mid lisatingimusel (x, y) = 0. Ekstremumpunkte tuleb leida ainult nende hulgast, mis rahuldavad seda v~orrandit Viimane on u ¨he muutuja funktsiooni dy ilmutamata kujuks. Selle funktsiooni tuletis = - x. dx y
Nende moraalijutluste ilmsest ebasiirusest ei piisanud selle kombe väjatõjumiseks koolidest, sellest ei piisa ka täapäv ja võb-olla mitte kunagi, niikaua kui maailm püib. Kogu meie maal pole ütegi kooli, kus noored neiud ei tunneks end kohustatud olevat lõetama oma kirjandeid moraalijutlusega; ja te leiate, et kõge kergemeelsema ja kõge väem uskliku koolitüruku moraalijutlus on alati kõge pikem ja kõge rangemalt jumalakartlik. Kuid külalt sellest. Inetu tõe on vastumeelne. Pö ordume tagasi «eksamineerimise» juurde. Esimene etteloetud kirjand kandis pealkirja «Kas see on siis Elu?». Võb-olla suudab lugeja väja kannatada kat-kendi sellest. «Millise rõ omsa meeleliigutusega vaatab noor hing igapävase elu teedel vastu mõele oodatud pidustusele! Kujutlus maalib roosilisi rõ omupilte. Vaimus näb himukas moekummardaja end piduliste hulgas «kõgi täelepanu keskpunktis». Tema graatsiline kogu lumivalges rü us keerleb
annaabi.ee 
