Tähtsamate küsimuste lahendamiseks oli ordu kapiitel, kust võtsid osa kõik orduvennad. Hiljem tulid asja otsustamiseks ainult kõrgemad võimukandjad, kes moodustasid kindralkapiitli. Teutooni ordu aeg. Ordu peaks oli ordu kõrgmeister (ordumeister). Ordumeistri võimu kompentents oli võrdlemisi lai. Ta juhtis ordu välispoliitilist suunda ja diplomaatilist läbikäimist; oli ordu vägede juht Liivimaal. Ordumeistril oli ka abilisi, sõjalise varustuse eest hoolitses ordumarsal. Ordu maade valitsemine toimus vastavate kohalike võimukandjate- komtuuride ja foogtide abil. Komtuur oli tähtsuselt peale ordumeistrit ja marsalit, seejärel tuli foogt. Tähtsuselt järjestusid foogtid ja komtuurid: Viljandi komtuur, Tallinna komtuur, Paide (Järva foogt), Pärnu komtuur. Olid ka linnuste komtuurid, kelle ülesanne oli lossi korraldada. Komtuuride ja foogtide ülesandeks oli kohapeal teostada kogu võimu, mille teostamisest nad pidid aru andma kõrgematele võimudele
Ülesandeks maksude võtmine, kohtumõistmine, sõjajõudude korraldamine. 2) Peale Saksamaa võitu Teutooni e. Saksa ordu kuni 1561 a. Ordupeaks ordu kõrgmeister, kes asus Marienburgas ( Ida- Preisimaa). Ordu Liivimaa osa võimukandjaks maameister (eluaegne amet). Võimukompetents suhteliselt lai: juhtis ordu välispoliitilist suunda ja diplomaatilist läbikäimist; vägede juht; ilma tema allkirjata määrused ei kehtinud; sõjalise varustuse abiline ordumarsal. Valitseti foogtide või komtuuride kaudu (foogt allus komtuurile). Ülesandeks: admin.võim, maksude võtmine, kohtuvõim, sotsiaalsete küsimuste lahendamine. Ordukorraldus kollegiaalne, ordumeister võttis otsuseid vastu koos kapiitlitega, viimastel ka seadusandlik funktsioon (sisemääruste tegemine), veel ka sõja ja rahu küsimused, maksud, varustuse eest hoolitsemine ja piiritülide lahendamine. Komtuuride ja foogtide juures lossikapiteel (nõueandja)
annaabi.ee 
