autorid ja loojad EESTI MUUSIKA ARENGULUGU · info enne 12 saj. On napp · üksikud teated on jõudnud juhuslike märkustena vanadest kroonikatest · 1164 andmed kuusalu kiriku kohta · Orel; 1329 esimesed orelid. Helme, Paiste · Suhteliselt suurele kontaktile rahvalaulu ja kirikulaulu vahel viitab kristlike kirikupühadega seotud kalendrilaulude suur osatähtsus Eesti folklooris · Nn. Profesionaalne muusika kõlas ordulossides · 1521. Võeti linnadesse tööle palgalisi muusikuid. MUUSIKAELU 17. SAJANDIL · 1629. Kogu Eesti mandriosa Rootsi valduses · 1632. Academia Gustaviana · 1684. Bengt Gottfried Forselius asutas seminari, kus valmistati ette köstreid. Siit saab alguse Eesti maakoolide võrk. MITEMHÄÄLSE KOORILAULU TEKE JA ESIMESED LAULUPÄEVAD · Mitmehäälse laulu levikule aitas kaasa kihelkonnakoolides edenev muusikaõpetus
Tallinnas aga on hiljemalt 1341. aastal ametis olnud linnaorganist. Aktiivselt tegutses Eestimaal dominiiklaste mungaordu, mille ülesandeks oli rahva hulgas jutlustamine. Eestlaste muistset usku ja laulukultuuri ei tõrjunud ristiusk aga välja, vaid need kultuurid hakkasid segunema - seda näeme näiteks eesti rahvakalendri ja kalendrilaulude puhul. Euroopa muusikakultuur elas alates 13. sajandist ka siinsetes ordulossides ja linnades. Linnamuusikud, kes koondusid oma tsunftidesse, tegutsesid eesti linnades hiljemalt 15. sajandist alates. Nad töötasid linna teenistuses ja neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sealhulgas perekondlikel pidustustel. Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni 1520. aastatel jõudis Eestimaale reformatsioon, millega kaasnesid suured muutused kirikus ja koolis. Kui Liivi sõja (1558-1583) tagajärjel jagati Eesti alad Rootsi, Taani ja Poola vahel,
annaabi.ee 
