Ordupeaks ordu kõrgmeister, kes asus Marienburgas ( Ida- Preisimaa). Ordu Liivimaa osa võimukandjaks maameister (eluaegne amet). Võimukompetents suhteliselt lai: juhtis ordu välispoliitilist suunda ja diplomaatilist läbikäimist; vägede juht; ilma tema allkirjata määrused ei kehtinud; sõjalise varustuse abiline ordumarsal. Valitseti foogtide või komtuuride kaudu (foogt allus komtuurile). Ülesandeks: admin.võim, maksude võtmine, kohtuvõim, sotsiaalsete küsimuste lahendamine. Ordukorraldus kollegiaalne, ordumeister võttis otsuseid vastu koos kapiitlitega, viimastel ka seadusandlik funktsioon (sisemääruste tegemine), veel ka sõja ja rahu küsimused, maksud, varustuse eest hoolitsemine ja piiritülide lahendamine. Komtuuride ja foogtide juures lossikapiteel (nõueandja). Ordu ei olnud vasallide esinduskogu, puudus nõukogu ja maapäev. Vasallid: omasid 3 liiki õigusi : 1) võis mõista kohut oma talupoegade üle
toimus kloostrielu pidev reformeerimine ning kasuks oli ka see, et Cluny kloostri asutajad olid rikkad ja kõrget päritolu, mis aitas kaasa kloostri suurele iseseisvusele (allus otse paavstile ja ei sõltunud kohalikest piiskoppidest). Cluny kloosteri teine abt Odo uuendas põhjalikult munklust ning nõudis karmilt munkluse järgimist. Kogu Õhtumaad haaras väljakujunenud klüünilikke kloostreid hõlmav tsentraliseeritud ordukorraldus mitmete tuhandete konventidega. Oli vaid üks abt kõigi kloostrite peale (Cluny abt) ning talle allusid kõik need kloostrid. Paljude sõltumatute kloostrite asemel valitses nüüd maade ja riikide üle ainult Cluny klooster, muutudes ka ilmalikuks suurvõimuks. Eremiidid ehk üksiklased eraldusid maailma pattude eest kõrbe üksindusse, et seal paastudes, palvetades ja liha suretades Jumalale meelepärast elu elada. Tuntud on lood