Saksamaal, Itaalias ja Kreeter ja mille ees seisis Saksa meister ja kolmandaks oli Liivimaa haru, mille eesotsas oli Liivimaa maameister. Need harud üksteise suhtes muutusid üha iseseisvaaks. 15. sajandil on kõrgmeistri roll Liivimaa üle pm nominaalne. Kõrgmeistri ja Liivimaa Ordu vahelised suhted - Põhja-Eesti oli vormiselt kõrgmeistri oma ja antud Liivimaa Ordule ainult vormiliselt valitseda. Liivimaa ordumeister valiti 14. saj ordukapiitli poolt ja kinnitati kõrgmeistri poolt. Kõrgmeistrile esitatid kinnitamiseks 2 kandidaati, kellest kõrgmeister valis. Hiljem anti kõrgmeistrile valimiseks ainult 1 kandidaat. Ordumeistri residentsiks oli Riia, 15. saj põhiliselt Võnnu. Ordumeistri lähimaks abiliseks oli maamarssal, teised ordu käsknikud olid foogtid ja kontuurid, kes valitsesid Ordu valdusi kohtadel. 14. saj alates foogt ja kontuur olid võimupiirkondadelt samad. 13
väidetavalt 19 tuhat mitmesugust reliikviat: killud Jeesuslapse sõimest, pisut Petlema lauda õlgi, tükikesi Jeesuse okaskroonist ning patukustutuskirju kaheks miljoniks aastaks. Ka vaimulikul kirjandusel oli tollasel Saksamaal väga suur mõju. Hulgaliselt ilmus pihi-, missa- ja troostiraamatuid. Esindatud oli isegi selline raamatuliik nagu surivoodikirjandus. Nõnda jätkus ka Lutheri teesidel piisavalt lugejaskonda. Aprillis 1518 esines Martin Luther Heidelbergis ordukapiitli ees, pälvides nooremate vaimulike vaimustava poolehoiu. Juunis-juulis 1519 pidas Luther Leipzigis dispuudi teoloogiaprofessor Johann Eckiga, eitades usuallikatena paavstlikku primaati, kirikutraditsiooni ning kirikukogude (kontsiilide) otsuseid. See tähendas Lutheri lõplikku lahkulöömist Roomast. Paavstivõim suhtus toimuvasse esialgu täieliku ignorantsusega. 16. sajandi algust on nimetatud ka renessansspaavstide ajajärguks
annaabi.ee 
