veel liiva ja savi setteid. Kambriumi settekivimitest võib leida toona elanud organismide elutegevuse jälgi ja ka esimesi kivistisi ehk fossiile. Kambriumi ajastul tekkinud sinisavid ja liivakivid paljanduvad Põhja-Eesti paekalda alumises osas. Ordoviitsiumi ajastul (480 435 miljonit aaastat tagasi) oli Eesti ala jälle mere all. Ordoviitsiumi ajastust pärinevadki Eesti tähtsamad maavarad: põlevkivi ehk kukersiit, Põhja-Eesti lubjakivi ja dolomiit. Peale Ordoviitsiumit tuli Siluri ajastu, kui see on Põhja- Eestitile jätnud settekivimeid, nagu liivakivi, sinisavi ja lubjakivi.3 Joonis 2. Eesti pinnal geoloogiliste ajastute ilmnemine 2 Kaija Käärt Eesti geoloogiline ehitus, Eesti loodusgeograafia http://entsyklopeedia.ee/artikkel/harjumaa1 3 http://www.tlu.ee/~kaija/Eesti%20loodus-%20ja%20majandusgeograafia/2_eesti%20geoloogia.pdf 4
korda Kukruse mõisa lähedal. Selle lademe pinnakate. (Soesoo slaididel suht alguses on perioodiliselt. Ordoviitsiumis olid üle Maakera . kõige tuntum settekivim on põlevkivi ehk see näidatud) paljud kohad vee all, nii ka Baltica. Peale kukersiit. Nimetus "kukersiit" on tuletatud ordoviitsiumit hakkas Eesti aladelt Siluri lõpuks Balti paleomere veetase tõusis Hirnantia Kukruse mõisa nimest. Aga rohelises ütleb, et Eesti geoloogiline veepiir taanduma, taandudes Devonis Lätti ja jäätumise tõttu (?! jäätumisel mereveetase Stratotüüp (tüüpläbilõige) läbilõige koosneb aluskorrast ja pealiskorrast
annaabi.ee 
