Hilis-Kambriumi ajal asus Baltica kontinent troopikasse Oandu east alates. Nii moodustus meetrist kümnete meetriteni ulatuva paksusega umbes 50 laiuskraadil, kuid juba Kesk- Vasalemma tsüstiidlubjakivi, Tamsalu kivimikeha, mida eristatakse samuti peamiselt Ordoviitsiumiks oli Baltica kontinent jõudnud rõngaspaas, Jaani, Jaagarahu ja Paadla ea paleontoloogiliste tunnuste järgi-ta moodustub umbes 30 laiuskraadi juurde. Kesk-Ordoviitsiumi biohermid koos krinoiidlubjakiviga. vastava elustikutaseme eksisteerimisajal
Ordoviitsiumi merede elustik oli väga mitmekesine. Ilmusid sammalloomad, korallid, kihtpoorsed käsnad ehk stromatopoorid, kitiinse kojaga graptoliidid, nautiloidid. Suurenes ka merepõhja elustiku osatähtsus lubikojaga käsijalgsed ehk brahhiopoodid, okasnahksed (meriliiliad, merikerad). Jätkus lülijalgsete trilobiitide õitseng ja esimeste selgroogsete areng. Maismaal esinesid primitiivsed samblataolised taimed ürgraikad. Ladestu kivimid Ordoviitsium jaguneb Vara-, Kesk- ja Ülem-Ordoviitsiumiks. Vara-Ordoviitsiumi ajastik kestis 16 miljonit aastat. Alguses settisid Eesti alal jahedas merevees liivad ja savid. Selle aegseid setteid näeb Põhja-Eesti rannikul. Tolleaegsed savid on kildalised ja pruunid. Neid nimetatakse graptoliitargilliidiks ehk diktüoneemakildaks. Savikiltadel lasuvad glaukoniitliivakivid ja liiva-lubjakivid. Kesk-Ordoviitsium kestis 12 miljonit aastat, sellest ajast on säilinud 10 m paksused
annaabi.ee 
