See norm peaks täpsustama ka seda, mis küsimustes täitevvõim tohib/ei tohi anda üldakte. Eesti põhiseaduses sisaldub presidendi jaoks vastav üldnorm keeluna §-s 104. See keeld välistab presidendi poolt seaduste andmist kõige olulisemates riigiolu küsimustes ja nähtavasti viib presidendi võimaluse anda riigiõiguse norme sisaldavaid seadusi miinimumini. Prantsuse põhiseaduse kohaselt saab president anda seadustega võrdse jõuga ordonantse, nt. kehtestati 1958 majoritaarne valimissüsteem kahe valimisvooruga, et valida Rahvuskogu. Kolme ordonantsiga samast aastast kehtestati parlamendi mõlema koja tegevuskord ja deputaatide õiguslik seisund. Tavapäraselt kuulub demokraatlikes riikides nende küsimuste reguleerimine parlamendi õ.pädevusse. Parlamentaarsetes riikides harilikult riigipeal üldakti andmise õigust pole. Kui demokraatlikes riikides
ennetähtaegsed valimised 4) Presidendil on parlamendi aktide suhtes vetoõigus. Parlament saab aga tavalisest suurema häälteenamusega kummutada presidendi veto. 5) Presidendil on õigus omal äranägemisel parlamendist mööda minnes panna seadusi referendumile. Selliselt talitades vastandab ta end parlamendile ja pöördub parlamendist mööda minnes otse rahva poole. 6) Presidendil on õigus anda seaduse jõuga õigusakte (ordonantse) Sellise poolpresidentaalse mudeli juures on presidendi võim tegelikult suurem kui USA-tüüpi presidentaalse mudeli puhul. Oma väga suurt võimu saab president tegelikult kasutada ainult siis, kui tema parteil on parlamendis enamus ja see enamus toetab presidendi poliitikat. Kui sellist enamust ja toetust pole, siis jääb tal üle kas varju tõmbuda ja anda tegelik juhtimine peaministrile, minna erru
annaabi.ee 
