omadustega mullad. Metsamuldade seost kasvukohatüüpidega näitab nende asend samal ordinatsioonipinnal. Kasvukohatüüpide (ordinatsiooniskeemil ümbritsetud pideva joonega) väikese arvu tõttu on nende maht ja sisemine varieeruvus suur ning informatiivsus mitmete metsamajanduslike ja teaduslike probleemide lahendamiseks ebapiisav. Seepärast on paljudel juhtudel vaja kasutada väiksemaid üksusi - alltüüpe. Nende ökoloogiline sisu ja nomenklatuur selgub ordinatsiooniskeemilt. Iga kasvukohatüüp jaotatakse peale tsentraalse ehk tüüpilise alltüübi (skeemil piiratud katkendjoonega ja varustatud nimetusega) nii mitmeks alltüübiks, kui mitme naabertüübiga on tal ühiseid piire. Alltüüpide nimetused on alati kaheosalised (see näitab, et tegemist on kitsama üksusega) ja koosnevad nende põhitüüpide nimetustest, mille piiril nad asuvad. Kui kirjeldatav metsaosa sarnaneb näiteks nii mustika kui jänesekapsa tüübiga, kuid
metsakasvatuslike omadustega mullad. Metsamuldade seost kasvukohatüüpidega näitab nende asend samal ordinatsioonipinnal. Kasvukohatüüpide (ordinatsiooniskeemil ümbritsetud pideva joonega) väikese arvu tõttu on nende maht ja sisemine varieeruvus suur ning informatiivsus mitmete metsamajanduslike ja teaduslike probleemide lahendamiseks ebapiisav. Seepärast on paljudel juhtudel vaja kasutada väiksemaid üksusi - alltüüpe. Nende ökoloogiline sisu ja nomenklatuur selgub ordinatsiooniskeemilt. Iga kasvukohatüüp jaotatakse peale tsentraalse ehk tüüpilise alltüübi (skeemil piiratud katkendjoonega ja varustatud nimetusega) nii mitmeks alltüübiks, kui mitme naabertüübiga on tal ühiseid piire. Alltüüpide nimetused on alati kaheosalised (see näitab, et tegemist on kitsama üksusega) ja koosnevad nende põhitüüpide nimetustest, mille piiril nad asuvad. Kui kirjeldatav metsaosa sarnaneb näiteks nii mustika kui jänesekapsa tüübiga, kuid