Triviaalsed ökotoonid – abiootiline keskkond muutub järsult (ka inimmõju tulemusena) Üllatavad ökotonid – pideval keskkonnagradiendil toimub muutus kooslustes Ökokliin ehk ökoloogiline rida on taimede kasvukohtade või taimekoosluste järjestus piki üht keskkonnagradienti. Ökokliinist saab rääkida nt siis, kui taimekoosluste järjestust vaadatakse kuivast kasvukohast liigniiskeni. Ökokliini uurimisel kasutatakse sageli ordinatsioonimeetodeid ja gradientanalüüsi. Kui ökokliin läbib eri pinnavorme, siis nimetatakse seda topokliiniks, mullateaduses kateenaks. Koosluste uurimine: Milline on kooslus? Sellele küsimusele vastamisel põhineb koosluste tüpoloogia 1. Füsiognoomia e välisilme alusel 2. Ligilise koosseisu alusel – süntaksonoomia e koosluste taksonoomia a. Dominandi alusel b. Kogu koosseisu alusel c. Diagnostiliste liikide alusel Eesti (taime)koosluste tüpoloogia
vus, distants). Seda saame kasutada kas OTUde klasterdamiseks või paljude ordinatsioonimeetodite kasutamiseks. 7.2. Teades iga kahe OTU-paari omavahelist kaugust (= summaarset erine- vust kõiki kasutatud tunnuseid arvestades) saame modellerides luua uuritud OTUde (taksonite) geomeetrilise (graafilise) mudeli. [Meenutagem, et graaf on punktide hulk, milles vähemalt osa punkte on ühendatud joontega.] Sel- leks on mitu võimalust, mida võime realiseerida ordinatsioonimeetodeid või klasteranalüüsi kasutades. Allpool vaatleme klasteranalüüsi teostamist. 7.2.1. Enim kasutatud vorm on klasteranalüüs, mille tulemuseks on haru- nev, sarnasust kujutav fenogramm. Sarnased OTUd on selles ühendatud hierar- hiliselt harunenud ühise "juurega" puu harudeks, kobaraiks, klastreiks. Klasterdamismeetodeid on rohkelt, neist levinumad on lähimnaabri meetod (simple-linkage clustering), aritmeetilisi keskmisi kasutav kaalumata paa-
annaabi.ee 
