polarisatsioonikõver iseloomustab ainult polariseeruval elektroodil kulgevaid protsesse. Polarograafilise analüüsi läbiviimisel lahust ei soojendata ega segata, mistõttu katoodi edasisel polariseerumisel hakkab MeIZ+ -ioonide reduktsiooniprotsessi kiirust mõjutama ioonide aeglane difundeerumine elektroodile. Difusiooniülepinge tõttu polarisatsioonikõvera tõus aeglustub ning polarisatsioonikõver hakkab seejärel hakkab kulgema peaaegu paralleelselt ordinaatteljega. Sel juhul määrab kogu protsessi kiiruse ainult ioonide difusioonikiirus lahusest elektroodile ja rakendatava pinge edasine suurendamine ei tõsta voolutugevust enne, kui elektroodi potentsiaal on saavutanud Me II tasakaalupotentsiaali väärtuse ja ületab seda. Piiriline difusioonivool on maksimaalne vool, mida saab elektroodist läbi juhtida. Polarisatsioon- voolu läbiminekust tingitud elektroodipotentsiaali nihe.
tema mõjuaja omavahelist suhet. Vool, mis on väiksem läviärrituse tugevusest, ei kutsu vastureaktsiooni (erutust) esile, ükskõik kui kaua ta ka koele ei mõjuks. Reobaas - voolutugevuse väikseim väärtus, mis kutsub esile erutuse. Aega, mille vältel see ärrituse tugevus peab koele mõjuma nim. kasulikuks ajaks. Voolutugevuse suurenemine viib mõjuaja vähenemisele kuid mitte lõputult. Mõjuaja joon muutub ühel hetkel paralleelseks ordinaatteljega, mis tähendab seda, et ükskõik kui tugev ärritus ka ei oleks, peab ta teatud aja mõjuma koele, et ärritus saaks tekkida. Kasuliku aja määramine on väga raske, sest reobaasi suurus kõigub pidevalt väikestes piirides, sõltuvalt membraani funktsionaalsest seisundist. Seetõttu on kasutusele võetud teine suhtarv, mida nim. kronaksiaks väikseim aeg, mille vältel elektrivool, võrdne kahe reobaasi tugevusega, peab mõjuma koele, et tekiks erutus. Kronaksia mõõtmiseks
Qkesk = 2×FSn /60 = F R n / 15. = Qmax/Qkesk. = [( D2 )/4× R(n/30)] / [( D2 )/4] × Rn / 15] = /2 = = 1,57. 3-kordse tegevusega pump koosneb kolmest ühekordse tegevusega Küsimus 7. Staatilise rõhu pumpade karakteristikud, rõhu ja jõudluse reguleerimine. Kolbpumba karakteristik : Kolbpumba teoreetiline tootlikkus (Qteor) ja tõstekõrgus (Hteor) pole omavahel seotud. Teoreetiline survekarakteristik H1,2(teor) = f(Q) on ordinaatteljega paralleelsirge (joon. 13). Reaalsel pumbal rõhu suurenemisel lekked pumba sees suurenevad, mahuline kasutegur väheneb ja vooluhulga kõver kaldub ordinaattelje suunas (H1,2 (teg) ). Pumba tootlikkus oleneb pumba pöörete arvust (n). Pumba veovõlli pöörete arvu suurendamisel suureneb tema minutitootlikkus, lekete suurus aga oluliselt ei muutu. Kolbpumba pöörete arvu muutusega n1- n2 le (joon. 13), muutub
tootmise efektiivsus (kõik toodavad võrdselt efektiivselt); toodetekogumi efektiivsus (tootjad pakuvad ainult tarbija poolt nõutavaid hüviseid). ---------------------------------- 10.Kuidas kujuneb ja mida väljendab indiviidi eelarvepiirang? Eelarvejoon, -piirang, väljendab üldiselt seda, kuidas mingi piiratud eelarve raames saab hüviseid tarbida. Abstsissteljega lõikub joon punktis, kus kogu eelarve kulutatakse hüvisele X1, ordinaatteljega punktis, kus kogu eelarve kulutatakse hüvisele X2. Indiviidi eelarvepiirang väljendab aga indiviidi töötamisele kulutatud aja ning töötasu suhet. Punktis 0 indiviid ei tööta ega saa selle eest ka töötasu. Punktis A töötab ta aga x tundi ning saab selle eest y rahaühikut. Selle joone tõus väljendab tunnitasu. 11.Mida väljendab hüviste tarbimise samakasulikkus kõver ja selle kõvera kaugus nullpunktist
annaabi.ee 
