seltskondlikuks koosmusitseetimiseks seda esitasid õukonna kappellid ja õukonna kutselised lauljad hakkas levima mitmehäälne laulu kultuur tänu nooditrükki tehnika leiutamisele 15. ja 16. saj vahetusel. Avati muusikakoole väljaspool kirikut esimene konservatoorium 1537 aastal Naapolises. Muusikat tellisid ja rahastasid rikkad linnakodanikud ning kaupmehed. Renessanss on polufoonilise muusika ajastu. Uued muusika sanrid 1. Missa hakkati komposeerima missa ordinaariumiga 2. Reekriem leinamissa, katoliikiku kiriku jumalateenistusele 3. Protestantlik koraal 4. Motett vaimulik kui ilmalik sama häälega ja sama tekst ja ühes keeles 5. Madrigal ilmalik polufooniline laul 6. Sansoon prantsuse ilmalik laul Protestantlik koraal 28.02.07 Suurmuutus kogu Euroopa kiriku ajaloos toimus aastal 1517 mil Martin Luther
III Credo in unum Deum - usun (mina usun ühte jumalat) IV Sanctus/Benedictus - püha/kiidetud olgu V Agnus dei - Jumala tall Missa viiendas osas loetakse "Meie Isa palve" (Pater noster) Missa - tsükliline kooriteos Hiljem kujunes välja ka iseseisev muusikaline missa kui tsükliline kooriteos: · mida esitatakse a´cappella või instrumentaalsaatega · võib sisaldada ka soolo- ja ansamblisolisti · tekst on enamasti ladinakeelne · 5 põhiosa on ordinaariumiga samad · uuemal ajal esitatakse muusikalisi missasid eraldi kontserdina Keskaegsed muusikalise missa kirjutajad olid: Dufai, Desprez, Palestrina. Hilisemad missameistrid on ka J.S.Bach, Mozart, Beethoven, Schubert, Liszt jne. Reekviem Reekviem on leinamissa, katoliku kiriku jumalateenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks. Nii nagu missa, kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertzanriks.
annaabi.ee 
