Minu näilik mina Jõhker tüütu kirglik kade kättemaksuhimuline uhke visa algatusvõimeline tundlik muretu arg hell lõbus julge abivalmis ettevaatlik tagasihoidlik ükskõikne sünge mõistuspärane Tüütu jõhker arg muretu kirglik uhke hell visa algatusvõimeline abivalmis kade ettevaatlik lõbus kättemaksuhimuline tagasihoidlik julge tundlik ükskõikne sünge mõistuspärane Saadud ridade põhjal joonesta graafik kasutades mõlema minapildi jaoks erinevaid värve omaduse ,,tundlik" ordinaadile (vertikaalile) märgi näiteks punase värviga punkt selle numbri juurde mida see omadus kandis sinu tõelise mina reas, sinisega märgid aga näiliku mina numbri. Ühendades punktid saad kaks graafikut. Harjutus 1.meeldiv hea 2.spontaanne 3.lõbus hea 4.mõistev edukas 5.sõbralik hea 6.huvitav ja ootamatu 7.vastutulelik edukas 8.naljahammas hea 9.hea huumorimeelega hea 10
meridiaanid on sümmeetrilised tsooni telgmeridiaani suhtes, paralleelid ag ekvaatori suhtes. Iga üksik paralleel on ühtlasi sümmeetriline telgmeridiaani suhtes. Nii meridiaanide kui ka paralleelide nõgusused on pööratud telgmeridiaani poole. NL-42 puhul on telgmeridiaan x- teljeks ja ekvaator y-teljeks, UTM puhul aga on tähistused üldjuhul vastupidised. Negatiivsete koordinaatide vältimiseks antakse telgmeridiaani ordinaadile väärtus 500000 m. 38. Kirjelda Eesti baaskaarti (kaardiprojektsioon, ellipsoid, telgmeridiaan ja mõõtkava sellel, kaardi mõõtkava, koostamisviis ja reljeefi saamine) ( õ lk 128) Eesti baaskaart kujutab endast Mercatori põikprojektsiooni Baltimaade varianti TM-Balti, kusjuures projektsiooni arvutused põihnevad ellipsoidi GRS-80 parameetritel. Selle projektsiooni telgmeridiaan on 24* IP, mis vastab rahvusvahelise vööndisüsteemi (UTM ja NL42) 34. Ja 35. Tsooni eraldusmeridiaanile
Pumba jõudlused vastavalt Q' ja Q''. 43 Joonis 23 Küsimus 15. Tsentrifugaalpumpade rööp- ja jadaühenduse karakteristikud. Pumpade rööpühendus Pumpade kogujõudlus võrdub ühe ja sama surve juures töötavate pumpade jõudluse summaga. Pumpade koostöökõvera H(Q)I+II saamiseks tuleb üksikpumpade H(Q) -tunnusjooned H(Q)I ja H (Q)II rõhtsuunas liita (s.t. liita samale ordinaadile H vastavad abstsissid Q ). Ühiskõvera ja võrgutunnusjoone lõikumispunkt määrab pumbasüsteemi tööpunkti ja jõudluse H(Q)I+II. Pumpla kasuteguri määramiseks on tarvis leida iga pumba kasuteguri väärtus . Selleks tõmmatakse ühistööpunktist rõhtjoon lõikumiseni pumpade H( Q) - kõveratega . Nii saab kummagi pumba jõudluse ühistöös - QI ja QII H (Q) võrk H
annaabi.ee 
