staatusest, kuid mitte ohvri, vaid varga puhul: aadliku poolt varastamist karistati kõrgemini kui vaese talupoja poolt (Jaotis III). 2.2. Ordaalid Ordaale keeva veega, et tõestada kellegi süütust, esineb Lex Frisionumis kaks korda: varguse puhul (III:6-9) ja Ida-Friisias mässu ajal inimese tapmise eest (XIIII: 3). Seadus ei selgita kuidas see rituaal täpselt välja nägi. Ewa ad Amorem'ist selgub, et süüdistatav võis ordaali ajal saada põletusi. Seda rituaali on põhjalikumalt kirjeldatud hilisemastes allikates. Lühidalt nägi protseduur välja järgnev: süüdistatav pidi keeva veega pajast välja võtma kivi; kui tal kolme päeva möödudes olid haavad paranenud, peeti teda süütuks; kui tal olid ikka villid, siis oli ta süüdi. 2.3. Duellid Lex Frisionum mainib kahte situatsiooni, kus duell võid konfliktis otsustavaks olla: kui üks mees süüditas teist meest olevat tema talupoeg/tööline (XI. 3),
läinud ka kuninga nimi, kes laskis koodeksi kirjutada. Proloogist võib lugeda, et üritab tagada sotsiaalset võrdsust ning see kes oli vaeseme, ei pea alluma rikkamale, lihtsalt sellepärast, et teine rikkam on. Üldiselt võiks pidada seda seadustikku kohati julmaks. Palju kuriteod olid karistatavad surmaga, aga siiski kehalise vigastuse põhjustamist sai hüvitada rahaliselt, mis ei olnud enam hammas-hamba vastu värk. Ühes pügalas kasutatakse ordaali (Jões puhastama) Lipitishtari (Lipit-Istar) seadus - Isini linna valitseja Lipitishtari seadus (1930 e.m.a.) Seaduste poliitiline eesmärk ilmneb proloogis - õigluse, s.t. sotsiaalse õigluse tagamine; vana hea õiguse taastamine. Mitmesugused juriidilised ürikud (25 000 tk) - ostu-müügi-, laenu- ja kinkele pingud, ürikud abielude sõlmimise ja lahutamise kohta; ürikud pärimise, adop teerimise, orjade vabakslaskmise jms