Omada sõltlasi ehk talupoegi; Koguda talupoegadelt makse ja nõuda teopäevi; Mõista kohut talupoegade tegevuse üle; Vabadikud maata ja oma majapidamiseta kerjused, kes liikusid talust tallu; Mõis kui ,,äriettevõte"; Mõisa vaeste ülalpidamiskohustus lubakirjad töövõimetutele vaestele; Ühiskondliku hoolekande seadus (18.saj) Balti kubermangus 1783. a loodi ühiskondliku hoolekande kolleegiumid, mis olid kohustatud hooldama koole, vaestemaju ja orbudekodusid; Kogukond pidi hoolitsema abitute orbude, mahajäetud laste, raukade, vigaste ja haigete eest, kellel ei olnud ülenevaid ega alanevaid sugulasi; Igaks mihklipäevaks kogukonna abivajajate nimekirjad ja abimäärad Ühiskondlik töö töövõimelised vaesed Aadlike ja vaimulike hoolekanne oli eraldi Abi andmise juhuslikkus Kogukondlik vaeste hoolekanne Hoolekanne 19. sajand Hoolekanne läks kogudustelt (mõisnikelt) üle valdadele; 1866 aastal vastu võetud
mis põles ka vees. See olevat koosnenud naftast, asfaldist, väävlist, sõest, vaigust ja kustutamata lubjast. Merelahingus tõi ''kreeka tuli'' Bütsantsi laevastikule mitmeid võite. 18 Bütsantsi õigeusu kirik . Keisrivõimu kaks peamist tuge Bütsantsis olid armee ja õigeusu kirik. Kirik aitas hoida rahvast kuulekuses, leevendada klassivastuolusid ja vaigistada poliitilisi kirgi. Õigeusu kirik pidas üleval vaeste varjupaiku, orbudekodusid ja haigemaju, lasi ikaldusaastailjagada näljastele vilja. Kirikuelu juhtimine oli suures osas keisri käes. Usuelu tähtsamaid küsimusi arutati kirikukogudel, mida ei kutsunud kokku mitte kirikupea-patriarh, vaid keiser. Temal oli õigus kirikukogude otsuseid kinnitada või tagasi lükata. Täiesti ühel meelel olid riik ja kirik ristiusu levitamisel. Naabermaadesse saadeti minki ja vaimulikke, kelle kannul läksid ''barbarite'' juurde bütsantsi kaupmehed, ehitusmeistrid ja
annaabi.ee 
