D) Ergastatud olekus püsib aatom 10 astmel -9 sekundit. Aatomi põhiolek ehk normaalolek - Väikseima võimaliku energiaga olek, selles olekus võib aatom olla lõpmatult kaua. Lubatud orbiidid - kõik võimalike elektronteede hulgas orbiidid, millel liikudes aatomi energeetiline olek ei muutu. Boori teooria puudused. Boor kasutas koos kvant tingimustega klassikalise füüsika seaduspärasusi ehk newtoni seadusi. 2. puudujääk - Boor vaatles elektronide liikumist aatomis kui kindla raadiusega orbitaalset liikumist. Elektroni laineomaduste tõttu, saab täpselt määrata, vaid elektronienergiat. Seisulained Täisarvuliselt muutuvate suurustega puutume kokku ka makrofüüsikas. Pillikeele võnkumisel näiteks. Vaata ka joonist. Pillikeelt saab panna võnkuma täisarvudega määratud lainetena. See tähendab, et keele otsad ei saa võnkuda. Lained peavad mahtuma keele vabale osale. Seisulainetes tekivad võnkumised sõlmede vahele. Lained levivad keele kinnitusteni ja
Pukseerimine On kolm pukseerimisviisi: · Kiiluvees- harilikult merel; · Poord-poordiga- vaikse ilmaga lühikestel vahemaadel ja sadamasse siss-välja viimisel; · Eest tõugates esineb harilikult jõgedel-järvedel, sadamates. Pukseerimine on küllalt kogemusi nõudev ja ohtlik, eriti avamerel ja lainetusega. Pukseerimine toimub harilikult spetsiaalse pukserlaevaga vedurlaevaga, mis on varustatud vastava pukserseadmega, vintsi, lookade jne. Igal laeval on avariivarustuses nõuetekohane puksiirtross ja ahtris ning vööris ehitatud tugevdatud pollarid või piitengud, kuhu võib vaikse ilmaga trossi kinnitada. Puksiirtrossi üleandmine on lihtne sadamas ja vaikse ilmaga, kui pukseeriv laev võib pukseeritava laeva poordi sõita. Kõigepealt lepitakse raadioteel kokku tegevuses. Raske on trossi üleandmine kui laev on madalikul või tormise ilmaga. Kui avariilisel laeval puudub meeskond, siis peame paadi või parvega...
L z Yl m = hmYl m , MLK 6004 Kvantmehhaanika 43 kus kvant arvul l võivad olla väärtused 0, 1, 2, 3, ... ja kvantarvul m võivad antud l korral olla väärtused (2l + 1) väärtust: m = l , l - 1,...,1,0,-1,..., -l + 1,-l. Kvantarvu l nimetatakse orbitaalseks kvantarvuks, kuna ta iseloomustab tsentraalses väljas liikuva osakese impulsimomenti (nn orbitaalset liikumist). Kvantarvu m nimetatakse magnetiliseks kvantarvuks, kuna tema iseloomustab energianivoode lõhenemist välises magnetväljas. 38. Kuidas on seotud M3 ja M2? M 2 = l (l + 1)h 2 m2 = mh m l -l m l 39. Milliseid tingimusi rahuldab lainefunktsioon potentsiaaliseina juures? Funktsioon peab ka seina juures olema pidev.?
238 238-Uraan 92 U 92 146 238 Ioniseeriva kiirguse liigid Kiirgusenergia neeldumine põhjustab aatomite ja molekulide ergastumist või ioniseerumist. Ergastumine on elektroni liikumine aatomis või molekulis kõrgemale energiakihile. Aatom või molekul muutub küll lühiaegselt ebastabiilseks, kuid jääb neutraalseks. Kui kiirguskvandil on piisavalt energiat, et üks või mitu orbitaalset elektroni aatomist või molekulist välja lüüa, tekivad ioonid. Sellist kiirgust nimetame ioniseerivaks. Ioniseeriva kiirguse eripäraks on suurte energiahulkade lokaalne vabanemine. Ühe interaktsiooni käigus teiseneb ca 33eV energiat, see on rohkem kui küllalt, et purustada tugevat keemilist sidet. Näiteks C=C sideme purustamiseks piisab juba 4.9eV. Parema mõistmise huvides jaotatakse ioniseerivad kiirgused elektromagnetilisteks ja korpuskulaarseteks e
annaabi.ee 
