.. mida nimetatakse peakvantarvuks. See määrab jämedates joontes ka elektroni energia. Elektronpilvede kujud võivad olla erinevad ja seda kirjeldab orbitaalkvantarv l = 0, 1, 2, ... (n 1), mis iseloomustab elektroni impulssmomenti. Pilve kuju annab energiasse suhteliselt väikese täpsustuse. Magnetväljas asuva elektroni energia on ka pisut erinev tavaolekuga võrreldes, seda kirjeldab magnetkvantarv ml = -l, - (l 1),-1, ..., 0 , ..., (1-1), l. Magnetkvantarv on tingitud elektroni orbitaalsest liikumisest ümber tuuma. Lisaks neile kolmele kvantarvule on veel neljas kvantarv s, mida nimetatakse spinnkvantarvuks s = -1/2, +1/2. Spinn iseloomustab elektroni sisemist liikumist, mida tavaliselt kujutatakse pöörlemisena. Sellega kaasneb kindel magnetväli ja see võib toimuda kahtepidi, sellest ka kaks spinni väärtust. Spinn annab väga väikese energiaparanduse koguenergiale. Elektronid alluvad aatomis tõrjutusprintsiibile ehk Pauli (W. Pauli) printsiibile, mille
vastufaasis ja sattuda ohtlikku lähedusse, samuti võib neil ilmneda triiv. Ankruketi jälgimiseks (et see iseeneslikult järele ei annaks (lintpiduri defekti tõttu või lülide üle ketiratta libisemisel tugeva kiilkõikumise ajal jne.) tuleb tema külge, komandosillast nähtavasse kohta kinnitada hele märk (riideriba, valgust peegeldava materjali tükk vm.). Tugevasti rippuv ankrukett pehmendab seegamisest ja õõtsumise orbitaalsest liikumisest tulenevaid kiirendusi ja dünaamilisi pingeid. Need pinged ei ole täpselt matemaatiliselt kirjeldatavad, seega ka mitte ettearvutatavad. Ankrus seisev laev püüab võtta asendi vööriga tuule ja hoovuse koosmõju suunas. Kuid ta kaldub sellest suunast kõrvale seda rohkem, mida kaugemal diametraaltasandist asub ankruklüüs. Seegamine ägeneb tugeva, erineva kiirusega hoogudega tuule korral ja kõrvalekalded keskmisest asendist muutuvad suuremaks. Ka
annaabi.ee 
