isegi kuni -140°C, sellisel juhul võib valgetel öödel näha taevas helkivaid ööpilvi ). Siia kanduvad mitmesugused atmosfäärsed lained, näiteks planetaarsed lained, mis tekitavad ilmselt ka helkivate ööpilvede lainelisuse.Mesosfäär on vähe läbi uuritud, sest see jääb lennukite jmt õhusõiduikte maksimumkõrgusest ülespoole, kuid orbitaaljaamade ja satelliitide miinimumkõrgusest madalamale. Stratopausis üleminekukiht, mis ulatub kõrguseni 55 km. Stratosfäär ulatub kuni 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20 % atmosfääri massist. Koondunud suur osa osooni, mis neelab päikesekiirgust ja põhjustab temperatuuri tõusu. Osoonikint sisaldab osooni, trihapnikku- terava lõhnaga gaasi. Kaitseb elusloodust
Kuu 1. Kuu läbimõõt on 3476 km, ligi 4 korda väiksem Maa läbimõõdust. Kuu on Maa massist 81 korda väiksem. Raskusjõud Kuu pinnal on 6 korda väiksem kui Maal. Kuul ei ole atmosfääri, tuult, ega ilmastikku. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim 406 700 km. 2.Välisilme Tumedaid laike Kuu pinnal nim. meredeks, heledaid alasid mandriteks. Kraatrid ei paikne Kuul ühtlase tihedusega. Meredes on neid hõredamalt, mandritel aga tihedalt. Kraatrite kuju ja ehitus sõltub nende läbimõõdust, seega siis ka neid tekitanud meteoriidi või asteroidi suurusest. Kui aga läbimõõt ületab juba 300 km, siis ei nimetata sellist ringstruktuuri enam mitte kraatriks, vaid hoopis (löögi)bassein ks. 3. Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärse t atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre...
Astronoomia laiem eesmärk seisneb teadusliku maailmapildi kujundamises. Uurimisobjektid moodustavad üldjoontes hierarhilise jada, mis lähtub Päikesest ja Päikesesüsteemist ning jätkub tähesüsteemide ja galaktikasüsteemidega. Taevakehadevahelise hajusaine uurimist on tõhustanud meteoriitika ja raadioastronoomia areng. Päikesesüsteemi astronoomia tugineb peale vaatluste üha rohkem kosmosesondide, kosmoselaboratooriumide ja orbitaaljaamade abil sooritatavaile uuringuile ning raadioolokatsiooniale. Astronoomial põhineb kalendrikorraldus, tema rakenduste hulka kuulub näiteks meresõidu astronoomia. Astronoomia alged tekkisid kauges minevikus. Babüloonias, Egiptuses ja eriti Kreekas hakati kalendri, astroloogia ning hiljem ka kartograafia ja Maa kuju määramise huvides tähtede ja planeetide asendeid kindlaks tegema lihtsate vaatlusriistadega. Samu ülesandeid
annaabi.ee 
