Ülilühiperioodilistest pulseerivaist mitmiktähtedest on tuntum Scuti. Selle tähe muutlikkust tekitab pinnalainetus. Eruptiivseid mitmiktähti iseloomustab heleduse purskeline muutumine, mis viitab plahvatuslikele protsessidele. Tuntumad on noovad, supernoovad, sähvatusmuutlikud tähed ning sümbiootilised tähed. Üks paremini uuritud liik perioodilisi muutlikke on tsefeiidid. Neis tähis muutuvuse periood on täpselt määratav ja on sama püsiv suurus, nagu on seda orbiidiliikumise perioodid, nii et juba ammu võis maksvusele pääseda oletus, et siin on tegemist kindlate mehaaniliste seaduste järele toimuva korrapärase nähtega. Tsefeiidid asuvad meist 5000 korda kaugemal kui lähim täht. Tänu sellele annavad nad ettekujutlust kaugusi teiste galaktikateni. Tänapäeval tuntakse kümneid tuhandeid füüsiliselt muutlikke tähti,mille heledus muutub ka tegelikkuses, mitte nagu mitmiktähtede puhul, kus heledus sõltus varjutusest. Osadel
Ülilühiperioodilistest pulseerivaist mitmiktähtedest on tuntum Scuti. Selle tähe muutlikkust tekitab pinnalainetus. Eruptiivseid mitmiktähti iseloomustab heleduse purskeline muutumine, mis viitab plahvatuslikele protsessidele. Tuntumad on noovad, supernoovad, sähvatusmuutlikud tähed ning sümbiootilised tähed. Üks paremini uuritud liik perioodilisi muutlikke on tsefeiidid. Neis tähis muutuvuse periood on täpselt määratav ja on sama püsiv suurus, nagu on seda orbiidiliikumise 4 perioodid, nii et juba ammu võis maksvusele pääseda oletus, et siin on tegemist kindlate mehaaniliste seaduste järele toimuva korrapärase nähtega. Tsefeiidid asuvad meist 5000 korda kaugemal kui lähim täht. Tänu sellele annavad nad ettekujutlust kaugusi teiste galaktikateni. 5 6 7
kaugeneb vaatleja suhtes - tema radiaalkiirus muutub, mille tõttu spektrijoonte asend kõigub edasi-tagasi; spektrijoonte kõikumine on tunnuseks, et tegemist on nn. spektroskoobilise kaksiktähega; pikksilmas otseselt vaadeldavaid kaksiktähti nimetatakse seevastu visuaalseteks. Spektroskoobilised kaksiktähed on, vastandina visuaalseile, väikese vahekaugusega ja lühikese tiirlemisajaga paarid; põhjuseks on, et nende avastamine on kerge ainult siis, kui orbiidiliikumise kiirus on suur, mõnikümmend kuni mitusada kilomeetrit sekundis; vastavalt gravitatsiooni seadusele on see aga võimalik ainult siis, kui kahe tähe vahemaa (orbiidi keskmine raadius) on väike ning vastavalt periood on lühike. Tegelikult on suurim osa spektroskoobilisi kaksiktähti vahekaugusega alla üht astronoomilist ühikut ja tiirlemisperioodid ulatuvad vaid päevadesse ning kuudesse. Esimesi spektroskoobilisi kaksiktähti avastasid 19
annaabi.ee 
