Kohamurded ja dialektoloogia. Kohamurded samas maakonnas elavate inimeste ühine keel. Erinev leksikaalselt, grammatiliselt, fonoloogiliselt teistest kohamurretest. Inimesed teadvustavad end rühmana ja murret rühmasisese keelena, mis neid teistest eristab. Selle põhjuseks on, et lähestikku elavad inimesed suhtlevad rohkem kui teised ning peredes elab mitme põlvkonna inimesi, mis loob ajalise püsivuse. Dialektoloogia ehk keelegeograafia meetodite võrk murrete erinevuste uurimiseks, mis tekkis 19. saj kui lingvistikas valitses võrdlev-ajalooline meetod, mis väitis, et keel muutub rangelt häälikumuutuste reeglite alusel. D tekkis , et testida hüpoteesi häälikumuutuste regulaarsuse kohta.D leidis, et tegelik keel on väga varieeruv ja muutused pole reeglipärased. D eraldus kiirelt võrdlev-ajaloolisest meetodist ja hakkas liikuma enda teed mööda. D tippaeg oli 20 saj essa pool. Siis keskenduti linnadialektoloogiale ja sotsiolingvistikale. ...
· sse-illatiiv · kl, kr > ul, ur: neul(a), naura · Esinevad je-illatiiv: sotaje ja lõputa illatiiv: · essiiv puudub sütäme · Valdav de-mitmus · Essiiv: nuorena · mitmuse gen -de: paremate · Valdav i-mitmus: oravi, kalo · nud-partitsiip ei muutu · Mitmuse gen -je: parembije · Nud-partitsiibis ainsus ja mitmus: · -ksi/-ks konditsionaal kukkunud:kukkuned · segavormiline konditsionaal -iksi/-isi: · Eitusverb ei pöördu oliksin/olisin
annaabi.ee 
