Enamus Eesti inimesi vaevleb oravarattas. Oodatakse igat palgapäeva, et saaks tasuda need koormavad maksud. Ülejäänud raha raisatakse enamasti poodides uusi riideid, mööblit ning toitu ostes. Iga kuu lõpus ollakse jällegi seisus, kus raha on otsas ning palgapäevani on veel aega. Proovitakse aina kõvemini tööd rügada, otsitakse lisatöid ning alternatiivseid sissetulekuallikaid, kuid sellest kõigest ei ole abi. Maksud aina suurenevad ning oravarattast väljapääsemine muutub võimatuks. Just selleks ongi vaja rahanduslikku haridust, mis aitaks olukorra lahendada. Mina kui tavaline õpilane, peaks hakkama juba praegu oma tuleviku peale mõtlema. Seda raamatut lugedes mõistsin, kui suur hulk inimesi vaevleb rahapuuduses ning kui palju on neil kõigil ühist. Et sellesse seisu mitte sattuda, peaksin õppima investeerimist, mis kindlustaks elu tulevikus, kuid see pole nii lihtne, kui raamatus tundub. Koolisüsteemis investeerimist ei
Nii on liiga paljud naised oma pere pantvangid nende unistused, töö ja saavutused ei näi kunagi saabuvat. Kogu nende elu keerleb vaid rahateenimise, koristamise, söögitegemise, lastekasvatamise ja pesupesemise ümber. Ja selle kõige otsa soovib mees voodis õrna hellitlevat nümfi kohata. Kust kohast see vaene naine selle kõik ometi võtma peaks?! Ja kus on tema isiklik elu, unistused, erialane töö, saavutused jms? Millal ta puhkab, reisib, hingab ja naudib, oravarattast välja astub? Taas on vastuseks: seda tuleb planeerida. Sest hea tahtmise korral saab peaaegu kõike. Nüüd jõuame ühe tähtsama sõlmpunktini kogu abielusuhtes, milleta pole võimalik ei eelkirjeldatud mudeli rakendamine ega mingi muutuse tekitamine: selleks on abikaasadevaheline dialoog, rääkimine, jagamine. Dialoog aga rajaneb vastastikkusel respektil, lugupidamisel ja viisakusel. Me ei peaks iial 2
lühiromaanist koosneva tsükli ,,Üksildased ajas" (I 1983, II 1985), kus Lääne eluviis ja väärtused läbi Ida-algupära filosoofiliste mustrite vaadates oma halbusi reedavad. Üksikelu kujutusena on romaan jätkuks varasematele väikestele robinsonaadidele (novell ,,Tünn"). Valtoni tegelased lapsemeelne joodik Juku (,,Õndsusesse kulgev päev"), metsaerak Martin (,,Üleminekutund"), kaevandusinsener Haldor (,,Viissada minutit igaviku algusest") jt on loobujad. Nad astuvad elu oravarattast välja, tõmbuvad inimkonna sipelgaelust eemale, ja surevad. Igapäeva masinavärgist väljasseisja pilk võõritab: tsivilisatsiooni hüved leitakse kerged olevat ja inimkonna ohjeldamatu arenemiskirg hinnatakse kuriteoks looduse vastu. Tsivilisatsioonipessimismi tasakaalustab väljapääsuna pakutav sulandumine looduse suurde ringkäiku. Tsükli põhiteemasid on aeg oma eri teisendkujudes. Ideaalseisundiks on igavesti kestev hetk, s.o
annaabi.ee 
