suvine värv on must.Orava keha pikkus on 20-25cm ja saba pikkus 20-30 cm.Ta kaalub 170-400g.Ta sööb seemneid , viljasid , selgrootuid ,linnupoegi ning linnumunasid. Talveks varub orav puuõõnsustesse ja oksaharude vahele sarapuupähkleid, tammetõrusid ja seeni. Talviti on oraval sageli nälg ja käbivaesetel aastatel surevad paljud neist. Orava poeg Aastatel , mil kuuskedel on hea käbisaak,sigineb orav aga jõudsalt.Siis võib ühel oravaperel olla korraga pesas ühe poja asemel 3-4 järglast.Orav pesitseb kaks korda aastas.Esimest korda märtsis- aprillis,teist korda suvel.Vastsündinud oravapoeg on tikutopsisuurune.Kaks esimest kuud toitub ta vaid emapiimast ja pesast välja ei tule.Sigima hakkab ta tavaliselt aastavanuselt. Orava pesa Orava pesa asub metsas enamasti kuuseokste vahel.Pesa toetub tavaliselt puu ligidale okstele.Seest on pesa vooderdatud sambla,karvade ,sulgede ja muu materjaliga.Orav
Orava eelistatuim talvine toit on kuuse-ja männiseemned.Nendel aastatel , kui kuuskedel on hea käbisaak,võib ühel oravaperel olla pesas ühe poja asemel 3- 4 või rohkemgi.Oravat ohustavad metsas kullid, rebased ja metsnugised. 3. Linnud Linde elab laanemetsas rohkem kui nõmme-ja palumetsas, kuid vähem kui salumetsas.Võrreldes nõmme-ja palumetsaga leidub neile siin palju mitmekesisemat
Talvel, aga otsivad oravad vahel tuulisemaid paiku kust suurema osa lund on ära puhutud ja kraabivad sealt taimi välja. Orav teeb okstest pesa tüve lähedale puude latva või kasutab selleks vanu varesepesi ja puuõõnsusi, vahel isegi suuremaid lindude pesakaste. Raagudest ehitatud kerajal pesal on külgava. Vooderduseks sobivad sammal, karvad, takk ja muu muhe materjal.Suvepesad on väiksemad, talvepesa tehakse suurem ja tõsisem, ukseavagi käib sel samblatropiga kinni. Ühel oravaperel on tavaliselt mitu pesa. Orav pesitseb kaks korda aastas. Esimest korda märtsisaprillis, teist korda suvel. Orava tiinus kestab 35 päeva.Tavaliselt sünnib oraval 45 poega, kes on pimedad, karvadeta ja tikutopsisuurused. Nad kaaluvad 710 grammi. Esimesel kuul toimud areng aeglaselt. Silmad avanevad 4nädalaselt ja pesast lahkuvad nad kahe kuu vanustena.Oravad saavad suguküpseks 6...7kuuselt. Orava vaenlasteks on metsnugis, kanakull, kassikakk, händkakk, rebane
võimelised raskusteta puudel ringi hüppama. See loom ronib parema meelega puude otsas, kui liigub maapinnal. Siit leiab ta toitu ja varju. Puu otsa ehitab ta ka pesa. Orava eelistatuim talvine toit on kuuse- ja männiseemned. Suvel ja sügisel on oraval toiduks peale puuseemnete veel marjad, seened, putukad, vahel ka linnumunad ja pojad. Talveks varub ta puuõõnsustesse ja oksaharude vahele pähkleid, tõrusid, seeni. Nendel aastatel, kui kuuskedel on hea käbisaak, võib ühel oravaperel olla korraga pesas ühe poja asemel 3-4 või rohkemgi järglast. Orav poegib kaks korda aastas. Esimest korda märtsis- aprillis, teist korda suvel. Vastsündinud oravapoeg on tikutopsi suurune. Orava pesa asub metsas tihti kuuse okste vahel. See on poolemeetrise läbimõõduga raagudest punutud kerakujuline ehits. Orav võib pesa teha ka puuõõnsusesse või linnu pesakasti. Oravat ohustavad metsas peamiselt kullid, rebane ja metsnugis. Viimane on kõige ohtlikum.
annaabi.ee 
