gudustele Peterburis ja Kroonlinnas. Koos seal kroonutalupoegade hingekirja. Esimene esimeste luterlike kogukondade kujunemisega neist oh Jurry Pallamois Kabalast (1842). ingerisoomlaste alal ning Vene riigi teenistuses Pihkva kubermangu kroonutalu- pojaks hiilgavat karjääri teinud baltisaksa aadlikest vormistati esimesena ametlikult Karl Kolli mõisnike ilmumisega Peterburi lähistele algas Oravalt (1840). ka eesti talupoegade enamasti üksi või Massilise ilme omandas väljaränne 19. sa- perekonniti Ingerimaale imbumine. Eestlaste jandi keskpaigast, sihiks otsida uut maad ilma kaks peamist asustuskollet lekkisid Narva- mõisniketa. Eesti asundustegelane August tagusel alal ja Oudova ümbruses, eriti just Nigol, kelle sulest pärineb põhjalikum baltisakslastest mõisaomanikele või rentnikele ülevaade eesti asundustest Venemaal (1918),
2…3 päevaga generaliseerunud lööve, mis on rõugelaadne (vesiikel, siis sellele koorik peale). Üldiselt kerge, tüsistusteta. Ravi doksütsükliini ja klooramfenikooliga. Rickettsia prowazekii Väike, intratsellulaarne. Replitseerub tsütoplasmas. Intratsellulaarne kasv võimaldab immuunvastust vältida, teeb ka vaskuliiti. Epidemioloogia. Inimesed on primaarne reservuaar, inimeselt inimesele levib täiga. Sporaadiline haigus levib ilmselt oravakirpudega oravalt inimesele. Taaspuhkev haigus võib tekkida aastaid pärast algset infektsiooni. Riskikontigent on ülerahvastatud ebasanitaarsetes tingimustes elavad tüübid. Haigus on ülemaailmne, enim esineb Kesk– ja Lõuna–Ameerikas, Aafrikas. Haigused. Inkubatsioon 2–30 päeva, siis mittespetsiifilised sümptomid, 1–3 päeva jooksul kõrge palavik, tõsine peavalu, külmavärinad, müalgiad, pooltel lööve (makulaarne, papulaarne). Komplikatsioonid: KNS, müokardiit. Täielik
annaabi.ee 
